Keskerakonna paturegister

"Keskerakond on olnud sedavõrd kontrollitud kõikvõimalike õiguskaitseorganite poolt, kõik need teie kapod ja kripod kokku, et meie suhtes võib seda tõesti täie kindlusega öelda," vastas Savisaar ERRi küsimuse peale, kas ta võib täie kindlusega väita, et Keskerakonnas pole toimunud musta rahastamist.

Meenutame mõningaid avalikuks tulnud seiku Savisaare ja tema lähikonna hämaramatest rahaasjadest.

Pangakonto Šveitsis2011. aasta veebruaris alustas kaitsepolitseiamet kriminaalmenetlust Edgar Savisaare tegevuse suhtes, kahtlusega altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Kahtluse järgi oli Šveitsis Savisaarega seotud pangakonto, millele ärimees Alexander Kofkin võis raha kanda Tallinna linnavalitsuse soodsate otsuste eest.

Savisaar on rääkinud, et asutas perekonnafondi Arsai Investments  Šveitsis juba 1997. aastal ning see likvideeriti paari aasta eest ehk umbes samal ajal, kui alustati kriminaalmenetlust.

Imelik tehing kinnisvaragaLinnapea Savisaarel on olnud Šveitsiga teinegi side. Nii oli aastatel 2001-2005 Savisaarte Nõmme eramu omanikuks AS Domex Kinnisvara. Ettevõtte aktsionäri Simoon Real Estate INC kontaktiks oli vaid Zürichis asuv postkast.

2010. aasta lõpus avalikustas Postimees, et Edgar Savisaar on küsinud Venemaalt raha Keskerakonna valimiskampaania toetamiseks. Osa rahast pidi tulema sulas. Skandaali tulemusena lahkusid Keskerakonnast mitmed tuntud liikmed.

Savisaare Tallinna elukohtSavisaare elukohaks Tallinnas on praegu suurettevõtja Urmas Sõõrumaa pojale Tõnis Sõõrumaale kuuluv külaliskorter aadressil Rotermanni tn 10. Tõnis Sõõrumaa on OÜ Rotermann City nõukogu liige ning sellelt firmalt üürib Tallinna linn äripindasid. Aastas maksab linn ettevõttele ligikaudu 183 000 eurot.

Keskerakond saab 2009.a esimeses kvartalis suuri annetusi välismaalastelt. Kõige suurema summa, 660 450 krooni läkitab erakonna arvele Savisaare pikaajalise sõbra Alexander Kofkini äripartner Peter Ziegler. Lisaks on annetajate nimekirjas kaks tundmatut slovaki ärimeest - Balis Milan ja Micka Pavel, vastavalt 366 549 ja 364 518 krooniga.

Otepää staadionitöötajad2005. aasta suvel annetasid kaks Otepää meest Keskerakonnale suuri summasid. Postimees käis toona neid kohapeal otsimas ja sai kohalikelt teada, et mõlemad mehed on Tehvandi spordikeskuse staadionitöötajad. Üks neist Savisaare-partei 100 000 krooniga turgutajaist oli Veiko Võrk, kes sel kevadel mõisteti kohtus süüdi reformierakondlasest ettevõtja Neinar Seli kinnistul toimunud salaraie korraldamises.

Laen, mida ei pidanud tagasi maksmaHiljuti vanglast välja lastud endise Tallinna kõrge linnaametniku Ivo Parbuse kohtutoimikust ilmnes, et 16. veebruaril 2009 tegi Keskerakonna rahastamisasju korraldanud Elmar Sepp ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja välja andnud sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital juhatuse liikmena nõukogule ettepaneku lugeda finantstuluks mitmed saadud laenud.

Ettepanekus on välja toodud AS Saare Finants (kuulus Vjatšeslav Leedole), Kajaka Maja OÜ (omanik Urmas Sõõrumaa), Remonent AS (omanikud erinevate firmade kaudu Sergei Elošvili, Tatjana Levitskaja) ja eraisikud kui laenuandjad, kes "ei ole teinud pingutusi laenu tagasisaamiseks" või kellega "lepingud puuduvad". Kokku loeti finantstuluks 6,65 miljoni krooni eest laene.

Sisuliselt oli laenude näol tegemist varjatud annetustega Keskerakonnale ning laenajad olid arvestanud, et seda raha nad tagasi ei saa. Kusjuures Sepa kirjalikus ettepanekus on toodud ka Keskerakonnalt sihtasutusele antud laen, mille juures on ainsana märge "laen kuulub tasumisele".

Maksti olematu reklaami eestLisaks laenudele ostsid mitmed ettevõtjad Jüri Vilmsi Sihtkapitalilt ka sadade tuhandete kroonide eest ajalehereklaame, mis tegelikult kunagi Kesknädalas ja Vesti Dnjas ei ilmunud.

Kohtutoimikust selgus ka, et 24. septembril 2008 helistas Parbus Sepale ja muu hulgas rääkisid mehed 26. septembril Äripäevas ilmuvast uurivast loost, mis tõi esimest korda avalikkuse ette Keskerakonna varjatud rahastamise Jüri Vilmsi sihtkapitali kaudu. Parbus ja Sepp said artikli ilmumisest teada, sest Äripäev reklaamis K-skeemiks nimetatud artiklit enne ilmumist. Äripäev kirjutas toona, et ajalehtede Kesknädal ja Vesti Dnja väljaandjat Jüri Vilmsi Sihtkapitali kasutati pumbana, mille kaudu ette­võtjate raha liikus Keskerakonnale. Raha liikus kolmel viisil: annetustena, laenudena, mida tagasi ei makstud, ning fiktiivsete reklaamiarvete eest.

Siseringi vestlus: "Linnapea on ... kohkunud"Järgneb Parbuse ja Sepa vestlus:

Sepp: A mis seal Äripäevas täna on? Ma ei ole lugend.

Parbus: Ei no, seal on suur kuradi leheküljeline teade, et reedel avalikustatakse Keskerakonna kuradi tuluallikad.

Sepp: Aa, okei.

Parbus: Ja see on ... Jah, ja see ongi seesama, ee, kurat, noh, ma ei tea, kus vendade mõistus oli, et noh, selles suhtes praegu on muu seas, ee, noh, ütlen sulle niimoodi, et ega, ee, linnapea (Edgar Savisaar – toim) on … kohkunud ja, ja ega noh, Taavi (Tallinna abilinnapea Taavi Aas – toim) tunneb ka ennast ebamugavalt seal.

Sepp: Nojah, õnneks ei ole minu ega sinu pea pakul, kurat, siin on jälle teiste, teiste meeste lollused, nagu tavaliselt, kurat.

Hipodroomi juhtumParbuse ja Sepa kriminaalasja uurimise käigus jõudis kaitsepolitsei jälile ka tollasele linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuu ja advokaat Viktor Kaasiku toimetamistele.

2009. aasta juunis algatas prokuratuur kriminaalasja ning kaks aastat hiljem mõistis kohus Kaasiku ja Õispuu kokkuleppemenetluses süüdi, sest Õispuule laenuna vormistatud 10 000 eurot kvalifitseerus pistiseks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusest kohtule ilmnes, et Kaasik ja tema poeg Fred Kaasik rääkisid kohtumisel ärimees Jaan Manitskiga, et Tallinna hipodroomi alale detailplaneeringu menetluse asjaajamise eest on vaja maksta kolm miljonit krooni.

Raha pidi jagunema järgmiselt. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunikule Ivo Parbusele tuli maksta 500 000 krooni, sama palju ka linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule. Kommunaalameti juhti Ain Valdmanni pidi määrima 350 000 krooniga ning volikogu keskfraktsiooni endist juhti Elmar Seppa 650 000 krooniga. Kuna hipodroomi ala jääb Põhja-Tallinna, siis tuli kokku miljon krooni viia ka linnaosa tollastele juhtidele Enno Tammele, Vilja Savisaarele ja Jüri Jõgevale.

Täiendava kolme miljoni krooni maksmise vajadust, raha jagunemist erinevate ametnike vahel, maksmise aegu ja viise selgitas Viktor Kaasik märkmete ja erinevate skeemide abil. Manitskilt saadigi 1,035 miljonit krooni ning Viktor Kaasik kinnitas, et pistiseks kulus sellest 862 500 krooni. Sellest rahast aga tegelikult pistist ei makstud, vaid Kaasikud kulutasid raha isiklike ja firmade arvete eest tasumiseks.

Pärnus võimule varjatud raha toelEnne 2005. aasta kohalikke valimisi kandsid Rein Kilk, Urmas Sõõrumaa, Toivo Ninnas, Arvo Sarapuu, Robert Herman, Guido Kundla ja mitmed teised ettevõtjad OÜ Futurelink arvele ligi miljon krooni. Seda raha kasutati Pärnus kandideerinud keskerakondlase Mart Viisitamme ja ka teiste keskerakondlaste valimiskulude katmiseks.

Lisaks tasus Futurelink ka Viisitamme välisreiside ja tema kasutuses olnud auto ostu eest. Ühe ülekande tegi Futurelink ka Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare firma Fixor Holding arvele.

Tehing Tartu kinnistuga2011. aasta kevadel müüs Keskerakond pärandusena saadud Tartus asuva kinnistu oma osa ehk 80% kinnistust oma valimiskampaania juhile Paavo Pettaile. Saadud 250 000 eurot kasutas Keskerakond riigikogu valimiskampaaniaks. Pettai firmal on lisaks Keskerakonnale sõlmitud ka Tallinna linnaga mitmeid lepinguid.

K-Kohuke2005. aasta detsembris alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni avalduse põhjal. Erikomisjon palus kontrollida, kas K-kohukese reklaami näol oli tegemist varjatud annetuse vastuvõtmisega Eesti Keskerakonna poolt. Uurimine lõpetati, kuna ei leitud tõendeid, et Eesti Keskerakonna liikmed oleks sõlminud või tellinud reklaamifirmalt AS Idea ja  AS Kohuke K-kohukese reklaami oma valimiskampaaniaks või muul ebaseaduslikul viisil selle vastu võtnud varjatud annetusena.

Keila-Joa kinnistuEdgar Savisaarele kuuluv firma OÜ Fixor Holding ostis turuhinnast mitmeid kordi madalama hinnaga Keila-Joal kinnistu aktsiaseltsilt Kalev Real Estate Company, mille üheks omanikuks oli läbi aktisaseltsi Kalev ärimees Oliver Kruuda.Prokuratuur lõpetas Kalevi tegevuse uurimiseks algatatud uurimise, kuna leiti, et kõik oli juriidiliselt korrektne.

Samas oli AS Kalev varem sõlminud endale soodsatel ja samas riigile mitte nii väga soodsatel tingimustel rendilepingu Põhja politseiprefektuurile endise Kalevi kommivabriku ruumide rentimiseks. Kõnealuse lepingu sõlmimise ajal oli siseministriks Edgar Savisaare erakonnakaaslane Ain Seppik.

See nimekiri pole lõplik.