Positiivne krediidiregister aitaks panku

Ühelt poolt aitaks see laenuandjaid, teiselt poolt võivad kiirlaenufirmad teavet jällegi ebaeetiliselt kasutada.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul võib positiivne register aidata laenuandjatel klientide maksevõimelisust paremini hinnata. “Iseasi, kui suures ulatuses aitaks see vältida laenude kerget kättesaadavust kiirlaenufirmadest. Kui kiirlaenufirma tuvastab positiivse registri põhjal, et kliendil on piisavalt suured laenukohustused, kas ta siis ikka jätab laenu andmata või mitte?” tõi ta välja nõrga koha ja lisas, et iseenesest on kogu krediidisektorit hinnates see idee teostatav.

“Huvitav oleks uurida teiste riikide kogemusi selliste andmebaaside haldamisel. Juhul kui seda teemat edasi arendada, siis oluline on andmekaitse inspektsiooni roll, et neid andmeid ei kuritarvitataks – nn privaatsuse ja isikuandmete kaitse temaatika,” lisas Sester.

Euro tulek lükkas idee kunagi tahaplaanile. Danske Banki juhatuse liikme Aivar Rehe sõnul on tegemist igati hea “vana ideega”, mida tema toetab. “Kriisijärgsel ajal, kui ma olin pangaliidu juht, siis arutasime pangaliidus ka seda teemat. Pidasime ka Eesti Pangaga läbirääkimisi, kuid need ideed ei jõudnud tulemuseni. Ma detaile ei mäleta, kuid eks Eesti Pank analüüsis võimalusi, IT-alaseid ja muid, ka tehnilisi, ja kuna oli ka ­eurole ülemineku aeg, siis oli see püha üritus meie pankadel fookuses,” rääkis Rehe ja lisas, et positiivse krediidiregistri idee on kogu aeg tegelikult n-ö sahtlis olnud.

“Teemat tasub pädevate ringkondadega arutada, panganduses ja ka ministeeriumis. Palju hakkab peale ka sellest, kus seda infot talletada. Üldiselt mina toetan seda mõtet,” märkis Rehe.

Kaido Saar märkis oma arvamusartiklis, et see register võiks muuta laenuteenused odavamaks ning tarbimislaenude intress võiks koguni 30% alaneda. “Ma ei tahaks kohe ökonoomikasse sattuda, aga mina näen seda infot rohkem nagu ennetavalt. Finantsinstitutsioonid, omades seda infot, võivad kliendi kasvava koormuse peale mõelda – kas see kõik ikka on neile jõukohane. See peaks parandama perede ja pankade dialoogi riskide võtmisel, kuid mõjuks positiivselt ka pankade portfelli kvaliteedile,” lisas Rehe.

Pangad laenu odavamaks muutumise kohta eri arvamusel. SEB pank teatas, et pooldab nn positiivse krediidiregistri rajamise mõtet, sest  praegu on tõepoolest krediidiandjatel kasutada vaid info maksehäirete kohta, puudub aga võimalus saada andmeid laenutaotlejate olemasolevate laenukohustuste kohta (v.a krediidiandja enda info varem samale isikule antud laenude kohta). Sellise registri olemasolu oleks SEB panga eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase sõnul kasulik laenutehingu mõlemale osapoolele, sest võimaldaks laenutaotleja krediidivõimelisust kiiresti ja efektiivselt objektiivsele allikale tuginedes analüüsida.

“Probleem ei ole mitte selles, et kahtlustaksime laenutaotlejaid oma kohustuste kohta teadlikult vale või puuduliku info andmises, kuivõrd selles, et laenutaotlejal endal ei pruugigi olla täpset ülevaadet oma kohustuste suurusest uue laenuprojekti analüüsimise hetkel ning sellise info hankimine on üsna ajakulukas ja tülikas,” märkis Messimas ja lisas, et praegu on kliendi jätkusuutliku laenamise kindlakstegemise viisiks vaid kliendilt endalt saadav teave. Kui laenajate kohta saab aga edaspidi täpsemat infot ja muutub ka pankade probleemsete laenude osakaal, siis suudavad laenuandjad klientidele ka paremaid laenutingimusi pakkuda.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase hinnangul toetab pank positiivse krediidiregistri ideed, kuid tema sõnul see laenu odavamaks ei teeks. “Meie jaoks on olulisim siiski kliendisuhe ja ausus. Me ei ole kindlad, et ühiskond on praegu valmis sissetulekute ja kohustuste avalikustamiseks kirjeldatud viisil,” lisas Siilivask.

Ka Bigbanki juhatuse esimees märkis, et suurim takistus sellise registri loomisel on ilmselt andmekaitseinspektsioon, kes seisab privaatsuse säilimise eest.

 

Päitsed pähe

Thomas Auväärt, rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juht Positiivse krediidiregistri puhul oleneb see laenufirmast, kui palju ta seda infot kasutab inimesele laenu andmisel. Üks idee oleks ka see, et peaks tõhustama seda, kuidas kiirlaenufirmad maksejõulisust hindavad ja kas sätestada seadusesse põhimõte, et kui kiirlaenufirma tuvastab, et inimene pole maksevõimeline, siis neil  on ka keeld talle laenu anda.

 

Krediidiregistrit tõesti vaja

Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar kirjutas eilses Äripäevas, et Eestis oleks mõistlik luua positiivne krediidiregister ehk andmebaas, mis sisaldab võlglaste asemel hoopis eraisikute kohustusi ja sissetulekuid.Maksehäiretega klientide välistamise ja deklareeritud andmetes kahtlemise asemel saab laenuandja keskenduda taotleja maksevõime ja selle jätkusuutlikkuse hindamisele.