Puhkepäev. Pauside kiituseks!

Esmapilgul tundub ju lihtne tempot vähemaks kruttida – mis see siis ära ei ole, teed töödeplaani, pead sellest kinni, veedad õhtu kodus, jätad ära trenni, võib-olla õhtuse kursuse ja kohtumise tuttavaga. Paraku paistab aga, et see osutub inimeste jaoks siiski oluliselt raskemaks kui arvata võib – ega muidu neid koolitusi ajaplaneerimisest mediteerimiseni nii palju korraldataks.

Kõige olulisem on õppida minu meelest vahet tegema kalendris näilise aja tekitamise ja oma peas aja maha võtmise vahel. Need on kaks täiesti erinevat asja. Pealtnäha rahuliku ja tühja päevakavaga võib ka erakordselt stressirohke ja tempoka päeva mööda veeta – tööasjade pärast muretseda, plaane teha ja pidevalt midagi analüüsida.

Oma peas aja maha võtmine on keerukam kunst. Hea näide totaalsest aja mahavõtmisest (muidugi kasulik ja hea on seda kasvõi 10 minuti kaupa iga päev teha, näiteks mediteerides) on Austria päritolu disainer Stefan Sagmeister. Seitsme aasta tagant paneb ta enda büroo aastaks kinni ja võtab pausi. Ja seda kõike seepärast, et mitte stagneeruda ega oma klientidele päevast päeva sarnaseid ideid ja mõtteid pakkuda, oma töös ammenduda ja sära kaotada.

Eelnevalt tehtud plaan põnevatest asjadest, mida selle aasta jooksul teha, aitab teda raja peal olla ja mitte lihtsalt diivanile vedelema jääda – olgu selleks siis reis Aasiasse, millegi uue õppimine vms. Tema sõnul on see ennast igati ära tasunud. Aastaga on kogunenud hulk ideid, mis aitavad oma tööd põnevamalt ja huvitavamalt teha, samuti selle eest väärilist tasu küsida. Sarnaseid näiteid leiab ka Eestist. Näiteks Roman Zaštšerinski kohvik Moon ja Kolm Sibulat puhkavad iga kuu juulist, just kõige magusamal ajal, mil rahvast liigub linnas murdu.