Keskpank hoiatab riskide eest

Kokkuvõttes on riskid siiski väikesed, nentis Eesti Panga president Ardo Hansson.

Kõige tõsisem kinnisvaraturuga seotud risk johtub Eesti pankade ja majanduse jaoks Skandinaavia kinnisvaraturult, kus hinnad võivad ­IMFi hinnangul olla Rootsis 20% ja Norras kuni 40% ülehinnatud.

Kui see hinnamull peaks lõhkema, võivad Eestis tegutsevate pankade emapankadel tekkida rahastamisprobleemid, mis mõjutaksid ka siinsete pankade võõrvahendite hinda ja kaasamist.

Teisalt mõjutaks kinnisvarahindade järsk langust eratarbimist Eesti majanduse jaoks kõige tähtsamatel välisturgudel.

Mulli vältimiseks on Rootsi valitsus jõuliselt karmistanud pankade kapitalinõudeid, kuid, nagu ütles teisipäeval Swedbank Groupi juht ­Michael Wolf, on kõrge hinnataseme oluline põhjus ka see, et keeruliste regulatsioonide tõttu ehitatakse Rootsis liiga vähe uusi elamispindu.

“Kindlasti ei ole probleemid ainult laenuturu pakkumise poolel,” nõustus Eesti Panga asepresident Madis Müller, “sellegipoolest on vajalik ka laenuturgu reeglitega karmistada.”

Sest kõrgele kerkinud hindade järsk langus on risk nii või teisiti. “Mida väiksemad riskid seal Põhjala pool, seda parem ka meile,” ütles Müller.

Läinud nädalal avaldatud Rootsi kinnisvaralaenuasutuse SBAB baromeetri järgi prognoositakse Stockholmis ja teistes Rootsi suuremates linnades korterite hindades tänavu kuni 15% suurust tõusu ning uut hinnarekordit.

Kinnisvara kui investeering. Ära märkimist leiab kinnisvara hinnatõus Eesti Panga ülevaates ka Eesti enda kohta. Pank nendib, et tõus on olnud kiire, kuid otsest ohtu majanduse stabiilsusele see endast veel ei kujuta. Sest suur osa oste on rahastatud omavahenditest ehk ilma pangalaenuta. Ilmselt nähakse kinnisvaras eelkõige tulusamat investeerimisvõimalust. Nii ei saa ka siinseid panku hinnatõusu tagantkihutamises süüdistada.

Buumi tipuga võrreldes on kinnisvarahinnad alles kolmandiku võrra madalamad. Samas kriisi põhjast on hinnatõus aga 50%. Üürihinnad noolivad tipptaset.

Müller ütles, et keskpank ei näe praegu põhjust pankadele nn vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamiseks, mis laenuandmist ohjeldaks. Küll aga tuleks siin tegutsevatele pankadele kehtestada täiendav süsteemse riski puhver.

Eesti majanduses vilgutab Eesti Pank ohutuld ka kiire palgakasvu puhul, seda olukorras, kus majanduskasv kuigi kiire ei ole.  Keskmise brutokuupalga aastakasv kiirenes teises kvartalis 8,5% ehk 976 eurole. Reaalpalk kasvas aasta baasil 4,9%.

“Palgakasv on jõudnud tasemeni, mis ei saa pikalt jätkuda ja kisub murettekitavaks,” ütles Müller.

Euroalal püsivad suured riskid. Kolmas ring riske Eesti finantsstabiilsusele puudutab laiemat konteksti, euroala pankade tervist. Eilses ülevaates nendib Eesti Pank, et euroala majanduskasv on küll taastunud, kuid kestlikku kasvu ohustavad riskid on siiski endiselt suured. Euroopa pankade laenukvaliteet on halvenenud ja kasumlikkus vähenenud.

Milline täpselt on Euroopas eelkõige süsteemselt oluliste pankade olukord, hakkab uurima ­Euroopa Keskpank, mis avalikustas eile vastavad nõuded.

“Bilansside hindamine peaks andma kindlustunde, et enne kui Euroopa Keskpank võtab järelevalvekohustuse pankade üle endale, oleks selge, et bilansid on puhtad,” ütles Müller. “Ja juhul kui pankadel on vaja täiendavat kapitali, siis see järgmise aasta sügiseks ka leitakse.”

Kui mõne panga kapitalivajadus osutub väga suureks, võib see turgudel tekitada ebakindlust, sest praegu pole veel selgust, kust selleks raha tuleb. Sealt need riskid.

“Kui on tegemist suure ja süsteemselt olulise pangaga, mis ei suuda mingil põhjusel turult kapitali leida, aga mille pankroti kaudu sulgemist süsteemi huvides ei saa lubada, peaks igaks juhuks valmis olema mehhanism, kus saab olemasoleva aktsionäride investeeringu maha kirjutada ja ehk kärpida ka osa kreeditoride investeeringut,” ütles Müller, kuid möönis, et ühist kriisihaldusmehhanismi euroalal veel ei ole. On aga stabiilsusmehhanism ESM, kust riigid saaksid abiprogrammi raames taotleda laenu pankade rekapitaliseerimiseks.

Eestis teeb kolme panga – Swedbanki, SEB ja DnB Banki – bilansi ja laenuportfelli põhjaliku ülevaatuse finantsinspektsioon.

 

Pangad on riskide vastu kaitstud

Kolm Peamist riski:Euroopa nõrk majanduskeskkond halvendab pankade varade kvaliteeti.Järsk hinnalangus Põhjala kinnisvaraturul ohustaks piirkonna majandust ja pangagruppe.Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv ohustab Eesti majanduse tasakaalustatud arengut.

Pangad eestis heas seisus:Laenuportfelli rahastatakse peaaegu täielikult hoiuste arvel – laenude ja hoiuste suhe on 109%.Pangandussektori keskmine kapitali adekvaatsuse näitaja oli juuni lõpu seisuga 24,7%, ületades miinimumnõude (10%) suure varuga.