Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Jaks ei lõpe
Pärast bändiliikme Régine Chassagne’i vanemate kodumaa Haiti külastamist hakkas ansambel muusikale teisiti vaatama. Mõjutused Haiti kultuurist ja kohalikust rara-muusikast leidsid oma koha ka värskel plaadil.
Alustanud salvestamist Louisianas, kolis bänd peagi oma tegevusega Jamaicale, kus mahajäetud palees pea kuuekümnest lauluideest topeltplaadile mahtunud 13 valmis vorbiti. Bändi inspireeris muusikat tegema lisaks Haiti kultuurile ka 1959. aasta film “Black Orpheus”, mille peateemadeks on surm ja isolatsioon.
Tõsistele meeleoludele vaatama on pikk plaat kardetust aga märkimisväärselt reipam. Esimesena kõlavas nimipalas “Reflektor” kuuleb pea sosistavat Régine Chassagne’i ja traditsiooniliselt emotsionaalse vokaaliga Win Butlerit, taustaks klaver ja mitmed eksootilised pillid.
“Here Comes The Nighttime” on juba selgete kariibi rütmidega. Bändi eelmise plaadi “The Suburbs” veidi kramplikust püüdlikusest pole neis lugudes jälgegi.
Uus kogumik on hulga nüansirikkam ja energilisem. Palad surisevad elust.
Hinnang
Arcade Fire – “Reflektor”
Hinnang: 9