• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sadade miljonite kasutamine on ebaselge

    Riigikontrolli auditi järgi on nii keskkonna- kui ka rahandusministeeriumis tehtud sadade miljonite eurode väärtuses läbipaistmatuid rahapaigutusi.

    Riigikontroll teatas värskes auditis, et kui vaadata riigieelarve täitmise aruannet, ei anna see uute eelarveliste otsuste tegemiseks piisavalt infot: “Vähe on infot selle kohta, mida aasta jooksul rahaga on tehtud või on tegemata jäänud, ning aruande koostamise põhimõtteid mõistmata võib selle põhjal teha valesid järeldusi.”
    Näidetena tõi riigikontroll välja, et möödunud aasta riigieelarvest planeeriti keskkonnaministeeriumile 476 miljonit eurot, millest enamik oli mõeldud keskkonnahoidlike projektide rahastamiseks. Ministeerium esitas lõplike kulude eelarveks hoopis 278 miljonit eurot, seega moodustas toetuste eelarve ja tegeliku laekumise vahe umbes 200 miljonit eurot. Mis sai sellest 200 miljonist, seda pole riigikontrolli sõnul ministeerium põhjendanud.
    Osa raha läks elektriautode programmile. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp vastas Äripäevale, et ebaselgust pole. Tema sõnul pole keskkonnaministeerium seda 200 miljonit eurot kasutanud, sest riigieelarve kajastab ka neid CO2-kvoodi tehinguid, mille puhul kasutatakse raha mõne teise ministeeriumi haldusalas. Lamp loetles, et sinna alla kuuluvad näiteks 500 riigi- ja kohaliku omavalitsuse hoone soojustamislepingut, mida haldas Riigi Kinnisvara AS, ja elektriautode programm.
    “Riigi raamatupidamisaruandes neid kulusid, mida keskkonnaministeerium teinud ei ole, ka keskkonnaministeeriumi omaks arvestada ei saa. Sellest ka vormiline, mitte sisuline erinevus,” lisas Lamp.
    Ka rahandusministeeriumile oli möödunud aasta riigieelarvest ette nähtud kulutamiseks 478,2 miljonit eurot. Riigieelarve täitmise aruandes on aga ministeeriumi lõplikud kulud esitatud enam kui poole suuremad – 1,07 miljardit eurot, millest kasutati 906 miljonit. Samuti pole ministeerium selgitanud, millest tuli ligi 500 miljoni euro suurune eelarve kasv ja mis rahaga on tegemist, teatas riigikontroll.
    Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala selgitas, et tegu ei olnud eelarve kasvuga, vaid eelarveseaduse erisustega. “Otsuse eraldamise kohta tegi valitsus, aga see kajastus rahandusministeeriumi kulureal, sest need vahendid tõsteti lõplikus eelarves valitsuse eelarvest ümber rahandusministeeriumi eelarvesse, kuna rahandusministeerium jagas raha kohalikele omavalitsustele,” lisas Haavala.
    Aruandluse peamist eesmärki ei täideta. Riigikontrolli hinnangul on oluline, et eelarve täitmise aruande lugejad näeksid, kuidas ministeeriumid ja nende allasutused on riigikogus seadusega kinnitatud eelarvet tegelikult kasutanud. Teiste sõnadega – valitsus peab riigikogule selgitama, mida eelarveraha eest lubati teha ja mida tegelikult tehti.
    Paraku on unustatud aruandluse peamine eesmärk ehk riigikogule ja avalikkusele rahakasutusest aruandmine, teatas riigikontroll.
    Rahandusministeeriumi pressiesindaja Haavala sõnas, et nad nõustuvad riigikontrolli seisukohaga, sest ka nende hinnangul on oluline parandada eelarve läbipaistvust ja arusaadavust.
    Inimeste elujärg pole paranenud
    Ehkki riigi majanduslikud näitajad peegeldavad jõudsat kriisist taastumist, pole inimeste elu märgatavalt paranenud ja riik on hädas kasvavate sotsiaalkulude katmisega, teatas riigikontrolör Alar Karis.“Vaadates Eesti majanduse, rahanduse ja inimeste käekäiku, näen ma, et hoolimata majanduse taastumisest 2009. aasta suurest langusest ning vaatamata riigi arvepidamise korrasolekule ei tunneta paljud tööinimesed oma reaalses, mitte statistilise keskmise järgi elatavas elus, et nende elatustase oleks märgatavalt paranenud,” sõnas Karis.Tema sõnul on ühiskonnas üha enam tajutav ootus, et majanduskriisi rängimal ajal ilmutatud kannatlikkus ja kasinus konverteeritaks käegakatsutavaks elujärje paranemiseks ja seda mitte ebamäärases kauges tulevikus, vaid lähiaastatel.Karise sõnul on nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel pikemas perspektiivis järjest raskem hakkama saada. “Terendab väljakutse, kuidas suudab majandus oluliselt vähenevate töökäte tingimustes ühiskonnale ja riigikassasse piisavalt tulu teenida,” sõnas Karis.Tema hinnangul on tehtud viimastel aastatel valikuid, mis on sageli olnud läbimõtlematud. “Eesti ees seisvad demograafilised ja muud probleemid sunnivad aga riigi arengut terviklikult planeerima ning oma võimalusi kriitiliselt hindama,” väitis Karis.  Eestis tuleb selgeks mõelda, milliseid funktsioone võiks täita siin ning millised funktsioonid koos eelarvega oleks mõistlik koondada ELi tasemele.
     
    Tasub teada
    Riigikontrolli põhilised seisukohad
    Eesti on kriisist taastunud. Mitmes majanduslikus aspektis on suisa ületanud buumiaegsed tulemused. Ekspordi toetatud majanduskasvu taastumine suurendas mõnevõrra inimeste kindlust tuleviku suhtes ja turgutas eratarbimist.Majanduskasvu hoog on hakanud raugema. Selle põhjus on peamiselt meie kaubanduspartnerite halvenenud majandusolukord.Eestlane on endiselt vaesem kui keskmine eurooplane. Kriisijärgsete aastate Euroopa kiireimast majanduskasvust hoolimata pole eestlaste ostujõud kriisieelsele tasemele jõudnud.Väljaränne kasvas hüppeliselt pärast kriisi. Viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud, sh on väljaränne hüppeliselt kiirenenud viimasel paaril aastal.Riigivõlg kasvab teiste ELi riikide võlgu garanteerides. Nii suurenes mullu Eesti valitsussektori võlakoormus ligi 725 mln euro võrra.Riigieelarve tulusid saaks suurendada põlev­kivi maksustamise arvel. Põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata aga ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid, ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.