Otsusta vastutades, et vältida vastutusotsust

Vastutuskohustuse ja sellega kaasnevate sanktsioonide tõhus rakendamine korrastab Äripäeva hinnangul Eesti ettevõtlust. See vähendab maksupetturite võimalusi ebaausal teel konkurentsieelist saavutada ja distsiplineerib ettevõtjaid oma otsuseid rohkem läbi kaaluma.

Maksuamet on alates 2010. aastast algatanud ligi 250 vastutusotsuse tegemise. Suur otsuste hulk näitab, et see abinõu on tõhus relv võitluses tasumata jäänud maksuvõlgadega.

Mida rohkem selliseid otsuseid tehakse, seda väiksemaks jääb peale vastu näppu saanute ka teiste soov kõveraid teid kasutades tahtlikult riigile või äripartneritele võlgu jääda. Väheneb ebaaus konkurents.

Vastutus jääb. Mõistagi ei jõuta jälile kõikidele kordadele, kui juhatuse liige on tahtlikult või täielikust hooletusest oma kohustused täitmata jätnud. Aga vähemasti ei ole võimalik neid vigu enam rahumeeli koos äriühinguga allavett lasta, ilma et (endine) juht üldse ei vastutaks. See suurendab nii riigi kui ka ettevõtjate kindlustunnet, et oma raha on võimalik ikkagi kätte saada.

Mõistagi on oht, et maksuamet võib minna liiga kergekäeliselt ettevõtte juhte karistama või nende vara arestima. On juhtunud, et selline vastutusotsus on tulnud inimestele üllatusena ning pole välistatud, et tegu võib olla tõepoolest arusaamatusega. Seda näitab tõsiasi, et tuleb ette ka maksuametile negatiivseid otsuseid.

Samas on vastutusotsuse tegemise tingimused ja reeglid piisavalt selgelt paigas ning nendest peaksid teadlikud olema ka ettevõtete juhid. Pidev maksude tasumata jätmine või muude maksuseadusega pandud kohustuste eiramine ei ole juhuslik. Enamasti juhitakse enne vastutusotsust puudustele tähelepanu teiste vahenditega.

Rasked otsused varem. Oht lõpuks oma varaga vastutama jääda paneb ettevõtete juhid varem raskeid otsuseid vaagima. Näiteks ei venitata väljapääsmatus olukorras pankroti väljakuulutamisega. Mingist hetkest on sellises olukorras edasi tegutsemine ju riigi ja võlausaldajate huve silmas pidades kahjulik ning vastutusotsuse tegemine juhtide suhtes igati õigustatud. Kui ikka on näha, et ettevõttel läheb kehvasti, tuleks alustada pankrotiga pigem varem, kui et sellega ootama jääda, soovitab ka vandeadvokaat Priit Raudsepp.

Oma nahk turul. Mida isiklikum vastutus, seda rohkem seda on, on Äripäev juba varem juhatuse liikme vastutuse kohta tõdenud. Kui juhatuse liige tunneb pea kohal ohtu, et peab kehva tööga põhjustatud maksuvõla omast taskust kinni maksma, paneb see äriotsuseid rohkem kaaluma.

Ettevõtte tegevuses võib konservatiivsem otsustamine küll hoogu tagasi hoida, ent see vähendab enamasti ka riski ja suurendab ettevõtte püsivat toimimist.