Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui pätti ei leia, siis kuritegu ei ole
Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse menetluses kuritegudest ligi 80 protsenti jääb lahendita suuresti seetõttu, et võimalikku kurjategijat ei saa tuvastada.
"Sellel aastal on lõpetamise otsuseid tehtud ligi 600. Enamiku puhul ei ole maakeeli pätti leitud, isikut ei ole tuvastatud," nentis majanduskuritegude talituse juht Roger Kumm.
Ta rääkis, et ligi 80 protsenti Põhja prefektuurile esitletud menetlusse võetud avaldustest lõpetatakse. Lõpetamisel on kolm põhjust - levinuim on see, et kurjategijat ei ole võimalik tuvastada, juhtumit on uuritud ja menetletud, ent kuritegu ei tuvastata ning juhtumi aegumine.
Kumm rääkis, et selle aasta kümne kuu jooksul on tehtud ka ligi 400 menetluse alustamata jätmist, politsei poole on pöördutud enam kui 600 juhtumiga, mille taga ei ole kuritegu vaid tsiviilvaidlus. Üks osapool ei ole teise osapoolega sõlmitud kokkulepet austanud.
Ametnikud soovitavad mitte ootama jääda, vaid tsiviilvaidluse korral kohe ka kohtusse pöörduda. Politseimenetlus ja tsiviilhagi ei ole teineteist välistavad.
Politsei- ja piirivalveameti majanduskuritegude talituse uurija Indrek Kulla rääkis, et on üsna tavaline, et inimene kirjutab politseisse avalduse, politsei annab esmase hinnangu, menetlus läheb edasi ja inimene saab kolme aasta pärast vastuse, et selles teos ei olnudki kuritegu. Et tsiviilasi ei aeguks, tuleks varalist vaidlust alustada kohe.
"Tavaliselt pöördutakse politsei poole abipalve, mitte kuriteost teatamisega. Kirjad algavad sõnadega - palun aidake meid nõude kättesaamisel," rääkis Kumm.
Pahaaimamatult pettuse skeemidesse politseinike sõnul ei satuta, pigem on ikka mindud välja ebareaalse kasumi peale või investeeritud ebatõenäolistesse projektidesse. Kumm nentis, et ka pangad eksivad. Teiseks tõi ta välja krediiti ja järelmaksu pakkuvad ettevõtted. "Sideoperaatorfirmadelt saab üsna kergesti krediidi alusel vara kätte," ütles ta. Järelmaksu pakkuvad ettevõtted satuvad kliendipettuste ohvriks enamasti seetõttu, et ei kontrolli piisavalt hoolikalt kliendi andmeid või teeb järelmaksu taotlev klient lepingu kolmanda isiku isikuttõendava dokumendiga, samuti esineb võltsitud pangaajalugu.
"Politsei poolelt vaadates võtavad kaupmehed riske ja hiljem pöörduvad ikka politsei poole, et meie tegeleksime nende lahendamisega. Iga ettevõte peab ise tagama, et ta ei satuks ohvriks," märkis Kumm.
Praegu on Põhja prefektuuris Kummi sõnul ootamas üle kahesaja menetluse. "Kui me räägime, et politseisse tullakse äripartnerite mõjutamiseks, siis see aeg, mis selle peale kulub võiks minna mõne asjalikuma juhtumi menetlemiseks, kus on päris kuritegu taga," nentis Kumm.
Ta nentis, et inimestel ei ole kindlasti mugav politsei poole pöörduda, ent tavaliselt saavad inimesed esmase juriidilise nõu just neilt. Kulla nentis, et tihti ei pöörduta kohtusse seetõttu, et see on tasuline, samuti eeldab see ka advokaadi kasutamist, kes hagi koostab. Politseisse saab pöörduda ka lihtsalt elektronkirjaga, teatades, et olen kuriteo ohvriks sattunud.
"Tahan öelda, et politseid ikkagi usaldatakse ja arvatakse, et politsei suudab kõik probleemid ära lahendada," lausus Kumm.
TÜÜPNÄITED
Näide 1
Ehitusfirma paneb kortermajade välisustele kuulutused, milles lubab remonditöid. Inimesed helistavad ja lepivad kokku, et firma tuleb remonti tegema, tehakse ettemaks. Firma aga töid tegema ei tule. Klient pöördub politseisse ja teeb avalduse. Politsei aga menetlust ei alusta, sest on teada, et varasem praktika näitab, et nad osutavad teenust. Politsei ei saa menetlust alustada oletuste pinnalt ning peab tuginema faktidele, faktid aga näitavad, et firma tegeleb lubatud teenuste pakkumisega ning pärast probleemide tekkimist ning politseisse pöördumist tebb lubatud tööd.
Näide 2
On tavapärane, et politseisse avaldust tehes antakse politseile ka toimunud kirjavahetus.
Ettevõtte osanikel on vaidlus, mis tipneb sooviga teisele osanikule enda valitud hinnaga osa ära müüa. Ja nii kirjutabki üks osapool, et arvestades kõiki probleeme ning potentsiaalseid kriminaalvaidlusi, mis toovad kaasa suuri kulutusi mõlemale poole tuleks leida ratsionaalne lahendus ning pakub välja hinna, mille eest teine osaluse välja võiks osta.
Üks pakub teisele, et meie müüme osaluse maha sellise summa eest ja kokkuleppe saavutamisel olen nõus lõpetama kõik uurimised, nõuded ja kõik tulevased nõuded. Samas ähvardades, et kui sa ei nõustu, tekitan nõude ning kriminaalmenetlus jääb jõusse jne.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.