Seadusemuudatus suurärimehele

Hiljuti Postimehe suuromanikuks saanud ravimiärimees Margus Linnamäe kinnisvarafirmale kuulub Põhja-Tallinnas Paljassaares ligi 50 hektarit mereäärset maad. 2010. aastal algatatud detailplaneeringu järgi plaanitakse sinna rajada elamu- ja äripiirkond, mille maksumust on hinnatud sadades miljonites eurodes.

Ehituspiirang. Poliitikutega häid suhteid hoida oskaval Linnamäel on seal aga üks seni ületamatuna näiv probleem. Kinnistu naaber on Tallinna Vee reoveepuhastusjaam ning sellel objektil on seadusega lubatud 300 meetri laiune sanitaarkaitsetsoon ehk kuja, mis seab Linnamäe firma kinnistule ulatudes sellele ehituspiirangud.

Nimelt kooskõlastas ka Põhja-Tallinna halduskogu detailplaneeringu eskiisi tingimusel, et töö- ja vaba aja veetmisega seotud objektid viiakse reovee puhastusjaama sanitaarkaitsetsoonist välja.

Need piirangud olid Linnamäele teada juba 2006. aastal Tallinna Veelt kinnistut ostes. Kolm aastat tagasi pöördus Linnamäe kuja ulatuse seaduslikkuse küsimuses õiguskantsleri poole. Õiguskantsler Indrek Teder leidis oma vastuses, et miinimumkujade kehtestamine on vee reostumise ennetamiseks ning reoveepuhastist lähtuda võiva keskkonnale, inimeste tervisele ja varale kahjuliku mõju leevendamiseks vajalik abinõu.

Tänavu 16. septembril annetas Linnamäe ­IRLile 10 000 eurot. Päev hiljem esitasid neli riigikogu liiget – kaks IRList ja kaks Reformierakonnast – veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise elnõu.

Ohuala kahaneb mitu korda. Muu hulgas on Peep Aru, Siim Kabritsa, Tõnis Kõivu ja Liisa-Ly Pakosta esitatud lühikeses eelnõus kirjas, et kanalisatsiooniehitise kuja hakkab edaspidi olema 5–150 meetrit. Praegu kehtiv seadus lubab kuni 500 meetri laiust kuja. “Lisaks võimaldab see isikutel kasutada oma vara – maad, mille sihipärane kasutamine on täna suurte kujade tõttu välistatud,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Terviseameti hinnangul tekitaks aga kujade vähendamine probleemi, sest väljapoole uut kuja jääks maa, mis võib olla eelnevalt saastunud. Samuti ei selgu eelnõu materjalidest, mille alusel on valitud kuja maksimaalseks laiuseks 150 meetrit. Terviseameti hinnangul ei ole ka selge eelnõu rakendamise tegelik maksumus. Nimelt tuleb eelnõu järgi tiheasustusega alal 10 000 inimekvivalendi ja suurema reostuskoormusega reoveepuhasti juures reoveesetet käidelda kinnises mahutis või hoones või muul viisil, mis hoiab ära keskkonnahäiringu levimise üle kuja piiride.

Üleminekuaeg on suurematel vee-ettevõtetel seaduse jõustumisest viis aastat ja väiksematel ettevõtetel kümme aastat.

Tallinna Vesi teatas, et nad ei taha poliitilistesse vaidlustesse sekkuda ning nende seisukohad on kirjas riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud arvamuses. Selles on Tallinna Vesi märkinud, et eelnõu jõustumisel peab ettevõte Paljassaare reoveepuhasjaamas tegema investeeringuid 50 miljonit eurot, millele lisanduksid iga-aastased tegevuskulud 2,5 miljonit eurot. See tõstaks Tallinnas tariife vähemalt 5–10 protsenti. “Kas see on õige, et kliendid peaksid eramaa väärtuse tõusu kinni maksma?” küsis Tallinna Vee juhatuse esimees Ian Plenderleith keskkonnakomisjonile saadetud kirjas.

Eelnõu esitajad Kõiv ja Pakosta kinnitavad, et ei ole Linnamäega rääkinud ning nad isegi ei tea, et Linnamäel on Paljassaares ärihuvid. “Kuidas ma kellegi äriasju ajan? Ma isegi ei tunne seda inimest (Linnamäe – toim). Ma ei ole kunagi kohtunud temaga ega ka rääkinud mitte,” imestas Pakosta.

Tema sõnul on Põhja-Tallinnas haisuprobleemidega tegelemine saanud alguse kohalike elanike muresid kuulates ja see teema on juba vähemalt paar aastat vana.

Sai idee Folgilt. Tõnis Kõiv rääkis, et seadusemuudatuse idee sai ta paar aastat tagasi televisioonist “Ringvaadet” vaadates. Seal kirjeldati, kuidas Viljandi pärimusmuusika festivali ajal peatatakse reoveepuhasti aunade segamine, et linn ei mattuks haisu sisse. Järva- ja Viljandimaalt riigikogusse valitud Kõiv hakkas siis asja uurima ja on nüüd jõudnud seadusemuudatuse ettepanekuteni.

Margus Linnamäe sõnul ei ole kuja neile nii suur probleem, kui arvatakse, ning see ei välista ehitusõigust, arvestades maatüki suurust. “Avatud reoveemahuti sulgemisel väheneb kuja juba praeguse seaduse järgi 150 meetrini. OÜ Ecobay on planeeringu koostamisel lähtunud praegu kehtivast määrusest. Meie investeeringu ajaline horisont ulatub mitmekümne aastani, seetõttu võtame asja väga rahulikult,” märkis Linnamäe.

Linnamäe: annetusel pole eelnõuga seost

IRLi toetamisel ei ole mingit seost riigikogus oleva eelnõuga, kinnitas ettevõtja Margus Linnamäe Äripäevale. Tema sõnul on selle põhjus maailmavaateline.

Kuivõrd on Teie septembris ­IRLile tehtud annetus seotud seadusemuudatuse ettepanekuga? Minu annetus IRLile on sügavalt isiklik ja maailmavaateline küsimus. Olen ERSP liige, mis on IRLi üks eelkäijatest, olnud enam-vähem sama kaua, kui on antud välja ajalehte Äripäev.

Kas Tallinna Vee kliendid peaksid kinni maksma selle, et Te saaksite maksimaalselt realiseerida oma kinnisvaraarenduse plaanid? Tallinna Vee arvamus seoses kuja muutmise eelnõu rahaliste mõjudega jääb arusaamatuks. Nii palju, kui aru saan, siis eelnõu ei too neile kaasa rahalisi kohustusi. Teatud investeerimisvajadus seoses avatud reoveemahutite sulgemisega on vajalik, et vältida ebameeldiva lõhna levimist. Kui selles nähakse probleemi, siis ilmselt ei hoolita elanikest, st oma klientidest, kes peavad seda taluma. Haisuprobleem on minu teada hoopis suurem probleem Viljandis ja Tartus. Tallinna Vesi on oma tehnoloogilisse protsessi teinud hulga investeeringuid, mistõttu siin ei tohiks neil probleeme olla.

 

Terviseamet on eelnõu suhtes kriitiline

Terviseameti arvamus seaduseelnõu kohta ütles, et tiheasustusega alasid puudutavate muudatuste üleminekuajad ei ole realistlikud.Amet viitab ka, et kinniste mahutite rajamine ei pruugi ära hoida keskkonnahäiringute levimist üle (vähendatud) kuja piiride.Samuti tähendaks puhastusjaama kinniehitamine, et hoones võiksid koguneda plahvatusohtlikud gaasid, mis ventilatsioonirikke või mõne muu õnnetuse korral võiksid kontsentreeritud kujul kujutada ohtu läheduses elavatele inimestele (nii plahvatus- kui ka mürgitusoht).

 

Paljassaare reoveepuhastusjaama ümbritsev ohuala kahaneks kinnisvaraarendusele sobivaks

Kuja ehk kanalisatsiooniehitist ümbritsev puhver­ala on vajalik selleks, et vältida reostuse, kemikaalide ja haigustekitajate mõju inimese tervisele ja tema varale. Kuja ulatus sõltub pinnasest, reoveepuhasti koormusest ja reovee puhastamise viisist.

 

Esimesele lugemisele jõuab eelnõu täna

2006 ostab OÜ Ecobay ASilt Tallinna Vesi 48 ha suuruse kinnistu aadressil Paljassaare põik 16.Jaanuar 2007 esitab Ecobay Tallinna linnavalitsusele avalduse Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamiseks.2007 asub projekti juhtima SEB panga juhi kohalt lahkunud Mart Altvee. Viis kuud hiljem Altvee lahkub.Juuni 2010 esitab Ecobay õiguskantslerile avalduse kontrollida, kas kanalisatsiooniehitiste kujade nõuded vastavad põhiseadusele ja teistele seadustele.Juuni 2010 Tallinna linnavalitsuse korraldusega algatatakse detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Põhja-Tallinna halduskogu kooskõlastas eskiisi tingimusel, et töö- ja vaba aja veetmisega seotud objektid viiakse reovee puhastusjaama sanitaarkaitsetsoonist ehk kujast välja.Mai 2011 vastas õiguskantsler Indrek Teder Margus Linnamäele, et reoveepuhasti naaberkinnisasjade omanikel ei ole ­õigust nõuda selliseid meetmeid, mis viiksid neile kõige meelepärasema, sh kuja ulatust maksimaalselt vähendada lubava lahenduseni.11. märts 2013 algatas riigikogu veeseaduse muutmise eelnõu 391 SE.24. aprill 2013 esitasid Liisa-Ly Pakosta (IRL) ja Tõnis Kõiv (Ref) eelnõule muudatusettepanekud, millega sooviti vähendada maksimaalset kuja 500 meetrilt 150-le.15. mai 2013 ei toeta Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit oma arvamuses muudatusettepanekut, kuna mõjusid pole hinnatud.20. mai 2013 toetas keskkonnaministeerium kuja vähendamist 150 meetrile, et võimaldada isikutel kasutada oma maad.Samal päeval võtsid Pakosta ja Kõiv ettepanekud tagasi.7. juuli 2013 jõustus eelnõu 391 SE. Kanalisatsiooniehitiste kuja maksimaalse suurusena määrati 500 meetrit.16. septembril annetas Margus Linnamäe IRLile 10 000 eurot.17. september 2013 algatasid Tõnis Kõiv, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru (Ref) ja Siim Kabrits (IRL) veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 483 SE, mis sätestab maksimaalsed kujad vastavalt ehitise liigist 5–150 meetrit. “Lisaks võimaldab see isikutel kasutada oma vara – maad, mille sihipärane kasutamine on täna suurte kujade tõttu välistatud,” seisab seletuskirjas.30. septembril 2013 edastas terviseamet sotsiaalministeeriumile arvamuse, et kujade vähendamine on probleem, sest väljapoole uut kuja jääks maad, mis võib olla saastunud.4. oktoobril 2013 kooskõlastas siseministeerium eelnõu märkusteta. Alla kirjutas regionaalminister Siim Kiisler.10. oktoobril 2013 edastas Tallinna Vesi riigikogu keskkonnakomisjonile arvamuse, et pole õige, kui veetarbijad peavad eramaa väärtuse tõusu kinni maksma.16. oktoober 2013 kooskõlastas keskkonnaministeerium eelnõu.24. oktoober 2013 teatas valitsus, et loobub eelnõu kohta arvamuse andmisest.19. november 2013 on kavandatud riigikogus eelnõu esimene lugemine.

 

Riigikogu tahab füüsikaseadusi muuta

Hans Liibek, Eesti Vee-Ettevõtete Liidu (EVEL) juhatuse esimeesRiigikogus esimesele lugemisele tulev veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise eelnõu on inimestele suureks ohuks. Eelnõu, mille üheks autoriks on reformierakondlane Tõnis Kõiv, läheneb reoveepuhastitest leviva haisu probleemile üllatavalt – eelnõu autor leiab, et kui reoveepuhasteid ümbritsevad ohualad senisest poole väiksemaks teha, kaob ka hais. Võib-olla meelevaldne seos, kuid kui samast loogikast lähtuvalt püüda näiteks parandada Eesti aina halvenevat liikluskultuuri, tuleks keelustada talverehvide kasutamine.Ohualad ehk kujad ümbritsevad reoveepuhasteid põhjusega. Reovee puhastamisel kasutatakse kemikaale, seal tekib metaani, õhus lenduvad protsessis vallandunud ühendid ning halbade asjaolude kokkulangemisel võivad tagajärjed inimestele vägagi kurvad olla. Kuja vähendamisega ei saa oht väheneda, see ei ole planeedil Maa kehtivate füüsikareeglite juures lihtsalt võimalik.