Tantsud soomlastega: ühised riskid ja palju tööd

Eestis seovad üha rohkem inimesi õhtuti pastla­paelu, meie tango on rahvatants. Tervistava rahvatantsu populaarsus on Eestis kasvanud mõõtmeteni, et tantsupeole saamiseks tuleb gruppe mitmel ülevaatusel hinnata ja väiksemategi piirangute kehtestamisest räägitakse üle­riigilistes uudistes.

Hea on partnerit lähemalt tunda. Niisiis, mõlemale rahvale meeldib tantsida, kuid missugune on meie ühine tants?

Võrdlesin kaks aastat tagasi Äripäevas Eesti ja Soome majanduskoostöö võimalusi start-up’iga – raha napib, kuid on olemas inimesed, palju ideid ja tahe vallutada maailm. Mis on vahepeal muutunud?

Ametnikud ei tunne üksteist küllalt hästi. LNG-terminali otsuse tegemise anname Brüsselile, Eesti ja Soome vahel ei ole (piisavalt) kahepoolseid teadusprojekte, otsustajad ei ööbi naaberriigis (ei teki keskkonnatunnetust). Eesti tooteid ja teenuseid ostetakse eelkõige madala hinna pärast. Siiski on viimaste kuude jooksul olnud tunda õhus kevadet, muutust ennustavaid märke.

Soomlased valivad Eesti X-tee. Esiteks, president Toomas Hendrik Ilves on e-lahenduste eestkõneleja ja üks tsiteeritumaid isikuid Soomes. Helsingin Sanomat kirjutas viimati juhtkirjas, et soomlastel tuleb uhkus alla neelata ja eestlaste eduloost õppima hakata.

Jutt käib X-teest, mille litsentsimise ja ühisarendamise kokkuleppe mõlema riigi pea­ministrid ajalehe andmetel detsembris allkirjastavad.

Novembris Helsingis Euroopa suurimal start-up-üritusel Slush osalenud Silicon Valley riski­kapitalistid hindasid omavahelistes vestlustes Helsingi, Stockholmi ja Tallinna (Eesti) kooslust atraktiivseimaks Euroopas.

Kauaaegsed konkurendid, Tallinna ja Helsingi sadamad, on saanud ühisrahastuse Euroopa ­Liidult. Helsingi ja Tallinna vahel toimuvate reiside arv suureneb praeguselt 7,6 miljonilt ennustuste järgi 2022. aastaks 8,3 miljonile.

Ühine majanduspiirkond The New North. Am­Cham Estonia ja AmCham Finland tutvustavad Eestit ja Soomet ühise majanduspiirkonnana, kasutatakse väljendit The New North. Soome ettevõtteid rahvusvahelistumisel toetav Finpro avas kaugturgude partnerkonsultantide võrgustiku Eesti ettevõtetele. Estonian Business School on saavutanud Helsingis hea maine ja üliõpilaskond kasvab jõudsalt.

Eestis ja Soomes on naaberriikide lähiajaloo kohta avaldatud täiendavaid fakte. Heikki Rausmaa hiljuti Helsingis kaitstud doktoriväitekirjast selgub, et Soome toetas majanduslikult Eesti iseseisvumispüüdlusi kultuurikoostöö nime all.

Läänemere piirkonna merenduse klaster on SmartComp projektiga jõudnud reaalsete sammudeni piirkonna maine kujundamisel.

Eesti Maja Helsingis on saavutanud soosingu nii soomlaste kui ka kohalike eestlaste seas, koos tegemise edu innustab ka teisi. Tuglase seltsi novembris toimunud Martin Markkinat’e külastajate arv oli kahe päevaga 16 000.

Eestlastel on kogemus, kuidas riiki tühjast kohast üles ehitada. Soomlased on Nokia mahamüümisest üle saamas ja proovivad keskenduda tulevikule.

Võtmeküsimus on koostöö. Kuidas pöörata need arengud piirkonna kasvuks? Edu valem on palju tööd, kõrge lisandväärtus ja riski võtmine. Eestis töötame rohkem. Soome toodab rohkem lisandväärtust kui Eesti, ent otsustavaks saab vastus küsimusele, kas julgeme tulevikus ühiselt riske võtta.

Kui valime ühiseks tantsuks Soome lahe piirkonna arengu, siis paluksin mõelda igal ametnikul, töötajal ja ettevõtjal oma võimaliku koostööpartneri peale. Kui võimaluste muusika hakkab mängima, kas on, kellele helistada. Kõigepealt moodustuvad kogukonnad, siis projektid, enne rahvatantsugrupid, siis tantsupidu.

Usun, et 2014. aastal saabub Eesti ja Soome suhetes läbimurre. Mida rohkem leiame võimalusi koostööd teha ja oma ettevõtmisi ühiselt tutvustada, seda kiiremini muutub koostöö kõigil tasanditel uueks normaalsuseks.