Jaguarimees lasi akadeemia võlgadesse

Endised töökaaslased kirjeldavad Lindperet kui ülevoolavalt sõbralikku, aga konfliktset rektorit. Naiskolleegidele meenub eeskätt, kuidas endisele rektorile meeldis nende kehakumerusi avalikult arvustada. Mis puutub Lindpere töötegemisse, siis seda kolleegid eriti ei märganud – rektor tulnud sageli paar tundi hiljem tööle, lõpetanud loengud ettenähtud ajast varem ning delegeerinud ülesanded teistele.

Lindpere sõnas ekskolleegide kaebustest kuuldes: “See kolm aastat on väga raske olnud.” Seepeale lõpetas ta kõne: “Ma teiega rohkem ei räägi, suur tänu!”

Lindperet on läbi aegade saatnud eriline suhe rahaga. “Ma pole piisavalt rikas, et osta odavaid asju,” teatas toonane õigusinstituudi lektor 1997. aastal. Siis pälvis ta avalikkuse tähelepanu sellega, et liisis 1,1 miljoni kroonise Jaguari.

Ta märkis, et pole pidanud ühest palgast elama ning on erinevatelt ettevõtmistelt korralikult teeninud.

Äripäeval on dokumendid, mis annavad aimu, et Lindpere on suve lõpus rahalistesse raskustesse sattunud. Samamoodi juhtus ka tema juhitud Mereakadeemiaga.

Juulis saatis Lindpere haridusministeeriumisse kirja, mis taotles peaaegu 200 000 eurot kulude katteks juurde. Lindpere teatas, et akadeemia on alafinantseerimise tingimustes jõudnud hädaolukorda, ja soovis kiirelt lisaraha.

Lindpere: kulutused olid erakorralised. Sellele järgnes veel kaks kirja. Neist viimases teatas Lindpere, et akadeemial ei jätku isegi kadettide toitmiseks raha, sest viimasel aastal on tehtud erakorralisi kulutusi. Näiteks tasus Mereakadeemia Eesti Gaasile enam kui 48 000eurose võlanõude ja hoonete haldamiskulusid.

Äripäevale antud kommentaaris sõnas Lindpere, et puudujääkide tekkimises on süüdi haridusministeerium, mis sokutas akadeemiale kaela eelarvevälised kulud.

Haridusminister Jaak Aaviksoo aga ei tõtanud raha eraldama, vaid lasi akadeemias teha teenistusliku järelevalve. Ärritunud Lindpere kaebas ministeeriumi kantslerile Janar Holmile ja kõrghariduse osakonna juhatajale Helen Põllole: “Põhiliselt mind küsitlenud Tiina Laidvee ei vaadanud mulle vestluse ajal otsagi, vaid tema pilk eksles kuskil minu kabineti seintel.” (Laidvee on haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert – toim.)

Ühtlasi kirjutas Lindpere ministeeriumi töötajatele: “Põhimõtteliselt, kui akadeemik Jaak Aaviksoo sooviks minuga selle aasta lõpus töösuhte lõpetada, siis pole mul selle vastu  midagi, kui arvestades, et tähtajalise töölepingu lõpuni jääb veel 2 aastat, ning lepime kokku mulle 10 kuupalga hüvitamises ja vastastikusest hoidumisest olnud töösuhte osas avalikest kommentaaridest.”

Selle kirja saatmise hetkel ehk kõige tulisemal ajal viibis Lindpere puhkusel ega soovinud, et teda siis akadeemia teemadega tülitataks. Ta postitas konfidentsiaalse kirja praegusele akadeemia ajutisele juhile Roomet Leigerile: “Kui nad (haridusministeeriumist – toim) tahavad, et mina vastaks järgmisel nädalal meile saadetavale raporti eelnõule, siis peaksid mind puhkuselt tagasi kutsuma kuni asi ühel pool – nii neile ütlegi.”

Otsis abi vaidlustamisest. Kuna Lindpere aimas vallandamist, üritas ta ­aega võita ning koos akadeemia juhiabi Anneli Kunimägi ning Roomet Leigeriga ministeeriumi järelevalve tulemused vaidlustada.

Ta teatas kolleegidele saadetud kirjas: “Kui Teie homme ei ­aita seda raha planeerimist/eelarvestamist ja kasutamist korda seada, olen sunnitud võtma meid teenindavast advokaadibüroost audiitori ja advokaadi, et HTM-le vastu saada. Kui ei saa, olen sunnitud lahkuma ja Teile saadetakse järgmine Tomson.” Lindpere peab silmas endist rektori kohusetäitjat Märt Tomsonit, kes viimastel valimistel esimesest voorust edasi ei pääsenud.

Siiski vallandati Lindpere novembri lõpus päevapealt. Talle maksti töötasu, tasu saamata jäänud puhkuse eest ja 30päevase etteteatamise kompensatsioon. Leiger ei mäletanud, kui suur see summa oli, ent rektori brutopalk on peaaegu 3000 ­eurot ehk koondsumma võis küündida 6000 euroni.

Lindpere sõnas Äripäevale, et praegu ta Mere­akadeemia teemadel sõna ei võta ning kavatseb kohtusse minna. Mereakadeemiale esitatud dokumendid näitavad, et Lindpere pöördus vahetult enne vallandamist Mereakadeemia esindajana õigusabi saamiseks advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene poole, viimasega on vormistatud kliendileping.

Lepingu järgi pakub advokaadibüroo õigusabi teenistusliku järelevalve õiendi ekspertiisiks. Mereakadeemiale on esitatud mitmeid arveid vääringus 4200 eurot. Praegune akadeemia juht Leiger ütleb, et akadeemia on 4200 eurot advokaadibüroole tasunud vaid ühel korral. Seepeale lõpetas Leiger bürooga lepingu. Lõpparve läks maksma 2040 eurot.

Lahti lastud Lindpere soovis kooli raha eest tellitud analüüsi kätte saada. Ta saatis vastava teabenõude ka Mereakadeemiale, ent Leigeri sõnul keeldusid nad seda väljastamast. Tema sõnul pole vastuvõetav see, et riigi rahaga kaetakse üksikisiku õigusabikulud.

Leiger sõnas, et temal pole plaanis järelevalve tulemusi vaidlustama hakata. Mis aga saab enam Lindpere tellitud enam kui 6000 eurot maksnud õigusabiteenusest? “Sellest analüüsist on kasu vaid selle võrra, et saime veel kord targemaks,” väitis Leiger, kelle sõnul viitab analüüs kriitilistele probleemidele Mereakadeemias.

 

Rektor ei täitnud talle seadusega pandud kohustust

Jaak Aaviksoo, haridusministerTeenistusliku järelevalve eesmärk oli välja selgitada, kuidas on toimunud ja toimub Eesti Mereakadeemia raha kasutamine ning milliste meetmete ja tegevuste kaudu on rakenduskõrgkooli rektor taganud rakenduskõrgkooli eelarve täitmise.Teenistusliku järelevalve käigus tuvastati hulgaliselt eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumisi. Kooli raha- ja eelarveasjad olid korrast ära ning rektor pole täitnud talle seadusega pandud kohustust kanda vastutust rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.Ministeerium ei kavatse ­õiguskaitseorganitesse pöörduda, sest tegemist ei ole raha kuritahtliku kõrvalekantimisega isiklikes huvides, vaid rektori suutmatusega korraldada ja kontrollida õppeasutuse eelarve- ja finantstegevust.Koostöös Mereakadeemia juhtkonnaga tegutseb haridus- jministeerium selle nimel, et õppeasutuse töötajatele makstaks välja töötasu, et finantsasjad oleksid korras ning ei takistaks liitumist  Tallinna Tehnikaülikooliga aastal 2014.