Sensoriäri tõotab hiigelkasumeid

Ilma nende väikeste elektrooniliste vidinate ehk sensoriteta ei oleks elu praegu selline, nagu see on. Nad on olulisel kohal autodes ja mobiilseadmetes ning on kohe ümber kujundamas energia- ja transpordisektorit.

Lisaks on sensorid üha rohkem leidnud kasutust tervishoius ning osa eksperte usub, et need võivad inimese elueale lisada tubli 30 aastat.

Sensorid on olnud meie elus juba tükk aega. Suitsuandurid kasutavad soojuse või suitsu tuvastamiseks sensoreid, digikaamerad autofokusseerivad sensorite abil ning autodes on ridamisi sensoreid, mis mõõdavad rehvis rõhku või aktiveerivad õhkpadja.

Tänapäeva sensorid on aga mitu korda võimsamaks muutunud, vaatamata vähenenud suurusele. Osal juhtudel on need lausa ühe mikroni suuruseks kahanenud. Praegu on maailmas kasutusel hinnanguliselt 50 miljardit sensorit, kuid lähima paari aasta jooksul peaks nende arv 40kordistuma, 2 triljoni seadmeni, ja tegu on tagasihoidliku hinnanguga.

Maailm on sensorite revolutsiooni käigus muutumas virtuaalseks “targaks planeediks”, kus lõpuks kõik – inimesed, asjad ja seadmed – on omavahel ühendatud. Seda kutsutakse “kõige internetiks” (IoE), mis on globaalne võrgustik ja ühendab omavahel asju külmkappidest kuni parukateni massilise arvutivõrgu kaudu.

Triljonitesse ulatuv teenistus. Paljud tehnoloogiaasjatundjad ja -juhid usuvad, et tehnoloogia ja ärivõimaluste vaatepunktist on IoE suurim tehnoloogiline üleminek, mida inimkond kunagi näinud on.

USA tehnoloogiafirma Cisco on pannud praegu kõik kaardid IoE-le. Firma tegevjuht John Chambers usub, et kasumivõimalused sellest ärist ulatuvad 14 triljoni dollarini. Võtame siia kõrvale näiteks USA majanduse, mille suurus on 16 triljonit dollarit ning me saame veidi aimu, kui palju potentsiaali sensorite valdkonnas on.

 

Arendustööd võivad hoo sisse saada

Ilmar Kink, Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse juhatajaNanotehnoloogia potentsiaal on väga suur. Kogu maailm liigub järjest “targemate” seadmete suunas ja “tarkade” masinate lahutamatu komponent on mingit väliskeskkonna parameetrit mõõtev sensor, olgu selleks siis kõige igapäevasem termomeeter või kõrgtehnoloogiline positsioonitundlik foto­detektor.Kui nüüd mõne aja pärast tekib Eestisse mikrolitograafia võimekus, siis kindlasti tahame oluliselt laiendada oma sensortehnoloogiaga seotud arendustöid, sest siis tekib võimalus reaalsete prototüüpide valmistamiseks, mis kordades võiks suurendada ettevõtluse huvi valdkonna vastu. See võiks minu arust olla suurepärane võimalus ülikooli spin-off’ide tekkeks.