Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiakauplemine võib olla tulus, kuid on raske

    Hiljuti kirjutas finantsväljaanne Fortune 24aastasest Tim Grittanist, kes suutis kolme aastaga aktsiaturgudel kasvatada 1500 dollarist säästudest 1 miljon dollarit. Mõni võib pidada seda heaks õnneks, kuid tegelikult on selle taga palju tööd ja vaeva.

    Grittani on aktsiakaupleja, kelle päevad mööduvad arvutiekraani ees aktsiaid ostes ja müües, teenides kasumit aktsiate hinnaliikumise pealt. Päeva jooksul kaupleb ta kümnete aktsiatega ning kõige kauem on ta ühte aktsiat omanud kõigest kolm päeva. “Ma olen kaubelnud iga päev peaaegu kolm aastat ning see on olnud aeglane päevast päeva korduv protsess,” ütles Grittani.
    Päevakauplejate töös ei lähe kõik alati nii, nagu loodetud. Seetõttu on ka Grittanil olnud hetki, kui ta tahtis kõik pooleli jätta. Kuid miljonini jõudmine polnud juhus, selleks tuli end ületada.
    Päevakauplemine on üsnagi karm ala, kus ühe vale hiireklikiga võib hävitada kogu oma positsiooni ning saada suure kahjumi. Uurisime, kuidas on Eesti aktsiakauplejatel läinud, mida tuleks päevakauplemise juures arvestada ning miks üldse hakata kauplemisega tegelema.
    Rain Mölderkivi hakkas päevakauplejaks, kuna tal on fanaatiline huvi börsiliikumiste, numbrite ja sündmuste vastu. “Mõõdukalt hullumeelsust tuleb selles sektoris kasuks. Ja kui vorsti saab leivale, siis on see boonuseks,” ütles ta.
    Börsidel teenitud kasuminumbritest ta ei räägi, kuid ka “võidukaks mängijaks” olemine ei pruugi tema sõnul garanteerida head äraelamist, sest teenuste püsikulud on niivõrd suured.
    Päevakauplemise juures on tähtis mitte langetada emotsionaalseid otsuseid ning olla valmis riskidega silmitsi seisma. “Emotsioonidega kaugele ei jõua. Riskid on kalkuleeritud ja nendega tuleb silmitsi seista. Pigem on probleemiks tehniline tõrge või nn misclick, mida ei saa tagasi muuta ja mis polnud nn kalkuleeritud riski mudelisse sisse arvutatud,” sõnas Mölderkivi.
    Tema sõnul teenitakse suurt raha n-ö uudiste produtseerijana ja aktsiate ülesrääkimisel. “Kui lihtsurelikud märkavad neid aktsiaid, siis suured kalad realiseerivad kriminaalseid kasumeid,” sõnas ta.
    Igapäevatööst ei soovita Mölderkivi inimestel aktsiakauplemise kasuks loobuda. “Väärtustan väga õpetajaid, arste, ehitajaid, insenere, kes midagi loovad ja oma kätega üles ehitavad. Iga spekulatiivne mull jõuab lõpuni ja asjad loksuvad paika,” sõnas ta.
    Eestis sadu aktsiakauplejaid. LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul kaupleb LHVs paarsada klienti, kellest aktiivseid päevakauplejaid on umbes saja ringis. “Päevakauplemisel tuleb arvestada, et see nõuab väga palju aega, energiat, teadmisi ja ka korralikku riskide haldamist. Kui kõike seda panustada ja riske hästi hallata, siis tasub päevakauplemine ära. Kui kas või ükski nendest tingimustest täidetud ei ole, siis võivad tulemused olla vägagi ebameeldivad,” ütles Vallikivi. Suurimaks plussiks peab ta päevakauplemise juures sõltumatust üldisest trendist ehk börsil saab võtta väga lühiajalise nägemuse, seda testida ja kiirelt tulemuse teada saada.
    “Kui idee ei töötanud, saab selle kiirelt kinni panna ja uute ideedega edasi minna – väga kiirelt eraldatakse terad sõkaldest ning õnnel ja turu üldisel trendil on tulu teenimisega vähe pistmist. Loevad teadmised, kiire reaktsioon ja hea riskide haldamine. Päevakaupleja saab öösel rahulikult magada (kui ta just oma eelmise päeva õnnestumisi ja ebaõnnestumisi unes ei näe) – enamasti positsioone üleöö lahti ei jäeta,” sõnas ta. Miinuspoole pealt toob Vallikivi välja kiire läbipõlemise, kuna päevakauplemine eeldab oma ego mahasurumist, vea tunnistamist ja selle kiiret parandamist.
    Oma vigu tuleb tunnistada. Väga pikalt vales suunas liikuvas positsioonis olla tähendab päevakauplejale hukatust. “Oma vigu aga enamasti inimesed tunnistada ei taha,” nentis Vallikivi. Tema sõnul on Eestis kümmekond väga edukat päevakauplejat, kes oma tegemistest ka avalikult räägivad ning kelle sissetulekud on väga suured. “Päevakauplemine on Eestis liikumas pigem tõusujoones, maailm on üha rohkem avatud, ligipääs infole lihtsam ja arvutid üha odavamad – kõik see loob eeldused heal päevakauplejal oma ajupotentsiaali ära kasutada,” sõnas ta.
     
    Kes on kes
    Päevakaupleja
    Päevakauplemine on väärtpaberite ostmine ja müümine sama kauplemispäeva jooksul.Tavaliselt sulgeb kaupleja kõik positsioonid enne turu sulgemist.Tänu tehnika ja interneti arengule saavad tänapäeval päevakauplemisega tegeleda kõik, kellel on arvuti ja internet.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Raadiohitid: miljonär Marko Oolo nipid ja ka rikkad nutavad
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.