Tööstus. Äriklient tahab säästa ja asub energiat tootma

23. jaanuar 2014, 00:00

Möödunud aasta viimane kvartal tõi taastuv­energialahendusi pakkuvale Energogenile uue kliendigrupi – ärikliendi. Seda võiks nimetada 2014. aasta märksõnaks.

“Kui siiani oli eraklientide osa suur ja põhilised paigaldused tehti eramajadele ning huvi on üles näidanud ka korteriühistud, siis viimasest kvartalist alates on tekkinud suur hulk ärikliente,” ütles Energogeni juhatuse liige ja tegevjuht Martin Lall.

Äriklientide tärganud huvi taastuvenergia vastu on ka põhjus, miks Energogen 2013. aasta lõpukuudel töötajaid juurde otsis.  Lall märkis, et möödunud aasta viimases kvartalis toimus päikeseenergia turul üsna suurt tõus.

Lalli sõnul on ärikliendile eriti oluline kindel teadmine, et ettevõte, kes müüb, paigaldab ja hooldab tema taastuvenergialahendust, on olemas ka aastate pärast. Seega müüvad nad usaldust.

“Me müüme küll elektrit, aga igasugune päikese­energiasüsteem on mõeldud töötama vähemalt 30 aastat. See tähendab, et sellega fikseerib klient oma elektrihinna 30 aastaks,” selgitas tegevjuht.

Kulud kasvavad firmas ja kodus. Suurtest äri­klientidest rääkides märkis Lall, et kuigi taastuv­energia võetakse kasutusele tasuvuse ja usalduse pärast, on ettevõtteile üha olulisem sellega oma mainet kujundada – järjest rohkem hinnatakse innovaatilisust ja keskkonnasäästu.

Menu on soodustanud ka mõningane taastuv­energiaseadmete hinnalangus. “Avatud turule ülemineku järel ehk viimase üheksa kuuga on inimeste kulud elektrile kolmandiku võrra kasvanud. Äris on elektri hinnatõus olnud küll väiksem, aga ometi on see pannud ettevõtjad senisest rohkem riskide maandamisele mõtlema,” ütles Lall.

Sama trendi on tema sõnul näha olnud ka Soomes, kus pärast avatud turule üleminekut 2000. aastal on elektri hind kasvanud püsivalt 10% aastas.

Energogeni kliendi TTÜ Virumaa Kolledži projektijuht Udo Klopets ütles, et neil hakkas uus süsteem tööle 2012. aastal. Päikesepaneelidega hakati taastuvenergiat tootma tänu saaste­kvoodi müügist jagatud toetustele. Elektri tootmiseks on kolledži laborikorpuse katusele paigaldatud 96 päikesepaneeli koguvõimsusega 22 kW. Klopets ütles, et paneelidega suudab kool toota 8–9% kolledži õppehoone energiavajadusest.

TTÜ Virumaa Kolledžile läksid paneelid ja paigaldus maksma 49 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Nüüd on hinnad väiksemad ja sama võimsa lahenduse saab kätte poole odavamalt.

Oma elektrijaam paneb hinna paika. Energogeni klient ja Taastuvenergia Koja eestkõneleja Andres Meesak toodab päikesepaneelidega energiat oma suvekodus. “Otsustasin juba ammu, et tahan taastuvenergiat kasutama hakata, kuid hinnad olid siis veel sellised, et jaam ei oleks end eluea jooksul ära tasunud. Polnud ka teadmisi,” rääkis Meesak. Võimalus avanes, kui Kred­Ex aitas katta 70% jaama maksumusest.

Meesak ütles, et kuna elekter oli tema peres suur väljaminek, otsustas ta “fikseerida elektriarve oma elektrijaamaga”. Aasta enne päikesejaama paigaldust oli Meesaku pere elektrienergiakulu umbes 17 000 kWh. Möödunud aastal ehk jaama esimesel täistööaastal osteti võrgust umbes 9500 kWh ja müüdi umbes 8000 kWh. “Seega oli meie netotarbimine vaid umbes 1500 kWh ja vähenes rohkem kui kümme korda,” ütles ta.

Pisitootja saab edukalt müüa. Firma erakliente iseloomustades ütles Lall, et taastuv­energia võimalused on viimastel aastatel kiiresti arenenud. “Neid, keda huvitab tehnoloogia, haarab ka taastuv­energia ja nad saavad sellest kordumatu elamuse. Tore on ju vaadata, kuidas saad ise päikesest elektrit toota,” rääkis Lall. Ta lisas, et ühelt poolt on taastuvenergia erakliendile viis säästa, aga teisalt eluviis ja soov oma ökoloogilist jalajälge vähendada.

Kui veel mõne aasta eest oli mikrotootjatel peaaegu võimatu toodetud rohelist energiat Eestit katvasse elektrivõrku müüa, siis nüüd on need probleemid möödas.  “Elektrilevi kohta võin öelda vaid väga häid sõnu, liitumisprotsess on kergem, täidetavad dokumendid mõistlikud ja vastused neile kiired. Ka ühekordne tasu võrguga liitumisel on põhjendatud,” lausus Lall.

  • Muutused viivad rekord­aastani

Suured ja põnevad lepingud lubavad Energogenile rekord­aastat, ütles taastuvenergiaga tegeleva ettevõtte tegevjuht Martin Lall. Ka 2013. aasta kohta pole tal halba sõna lausuda. “2013. oli põnev, aga ka keeruline aasta ja seda just firma arengu seisukohast,” lausus ta.
Keerulisus seisnes Lalli sõnul selles, et tekkis vajadus kujundada firma ringi nii, et see sobiks väga spetsiifiliste nõudmistega äriklientidele. Seetõttu muudeti struktuuri, kohendati visiooni ja mõeldi, millistel turgudel peale Eesti veel tegutseda tahetakse.
 Millised turud sõelale jäid, Lall veel rääkida ei tahtnud. 
2013. aastat iseloomustas tema sõnul asjaolu, et kui aasta varem arenes taastuvenergiaturg KredExi toel, siis 2013. aastal toetusi enam polnud. Olukord nõudis muutusi ka Energogenilt. Klientide nimel oli vaja senisest rohkem pingutada, näiteks osaleda messidel ja seminaridel.
Kliendid seevastu olid ära­ootaval seisukohal, lootes, et Kred­Exi toetuste voor kordub ka 2013. aastal.
“Tellimused pöörasid tõusule alles oktoobris, kui saadi aru, et rohkem oodata ei saa ning ilmselt jäävad ka toetused tulemata,” selgitas Lall.

 

Mis on mis

Energogen OÜ

Asutaja Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Rein Pinn. Praegu on ta Energogeni koostööpartner ja konsultant.
Suurim omanik OÜ Fonte Madis Ermo kaudu, teised omanikud Logistika­ Plussi peadirektor Toomas ­Orutar Continius OÜ kaudu ja Joel Timm Altalon Grupp OÜ kaudu.
Käive 2011: 46 574 €
Kasum 2011: 4242 €
Käive 2012: 312 469 €
Kasum 2012: 19 035 €

Allikas: äriregister

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. January 2014, 19:08
Otsi:

Ava täpsem otsing