Mahetööstus teeb võidukäiku

Eestis tegutseb praegu 1553 mahetootjat, mis on 2012. aastaga võrreldes 5% enam, juurde on tulnud eelkõige loomakasvatajaid, andis Mahepõllumajanduse SA teada. Mullu lisandus 21 mahetöötlejat, kellest kuus on mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad.

Ülemöödunud aastal ökojäätisi tootma hakanud La Muu OÜ omanik Rasmus Rask usub, et mahetootmise populaarsuse kasv jätkub ka tulevikus. Nimelt on viimase 10-15 aasta jooksul mahetootmine nii meil kui mujal Euroopas näidanud stabiilset ja tugevat kasvu, samas on mahetoodete osakaal kogu Eesti jaemüügist vaid veidi üle ühe protsendi.

"Vaadates ka Saksamaa või Skandinaavia turu arenguid, on Eesti mahetoidu turul kindlasti suur potentsiaal," analüüsis Rask, kes lisas, et Eesti maheturgu suhtub ta lootusrikkalt.

Turundamise mitu paletRaski sõnul on Eesti mahetootjad mõistmas, et mahetooraine kasutamine üksi pole piisav, et turul eristuda ja jätkuvalt kasvada. Lisaks toorainele on tema sõnul vaja investeerida tootearendusse eesmärgiga luua toode, mis ka maitse, kasutusmugavuse, maine ja pakendi poolest oleks parem kui võrreldav tavatoode.

"La Muu puhul on mahetooraine nii-öelda hügieenifaktoriks - me ei kaalunudki tavatootmist. Tundsime, et esimese ökojäätise turuletoojatena on meil võimalus, aga ka vastutus luua uus kaubakategooria," ütles ta. Rask lisas, et kuna seesugune ökojäätis on turu pioneer, siis pidi ettevõte arvestama, et nende jäätise järgi hakkavad esmaproovijad määratlema, kuidas üks ökojäätis õigupoolest maitseb.

"Kui siin õnnestuda, paraneb ökotoodete maine tervikuna ning tekib võimalus tuua juurde nii uusi jäätisesõpru, kui ka uusi ökotoodete tarbijaid. Mahetoorainest toode üksi aga kindlasti kohest edu ei garanteeri," kinnitas Rask.

Eristujal tõenäosus võitaNäitena tõi Rask ligi kaks aastat tagasi turule tulnud A Le Coqi maheõlle, mis tema hinnangul populaarsust ei võitnud ja suhteliselt kiiresti müügilt tagasi võeti. "Võin tunduda ülekohtusena, aga mulle näib, et selle õlle puhul oli üheks ebaedu põhjuseks nõrk tootearendus. Järgmisel maheõlletootjal, kui see peaks tekkima, on juba raskem inimeste eelarvamust murda," selgitas ta esmamulje olulisust.

Toote uudsuse tõi välja ka Rimi Talupoe eestvedaja Merit Mikk, kelle sõnul jälgitakse toodete valiku tegemisel, et sealne esindatus oleks võimalikult mitmekesine. "Kindlasti on edu neil mahetoodete pakkujatel, kelle tootevalikus midagi uut ja huvitavat, mida teised ei paku," lausus ta.

Neljas Rimi kaupluses on mahetoodete osakond "Talu toidab", mille sortimendis on Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul erinevaid mahetooteid ligi 50-lt Eesti tootjalt.

Ka Prisma turundusjuht Silver Säga lausus, et põhivaliku, missuguseid tooteid marketi ökoriiulil pakutakse, teevad kliendid. "Kui kliendid seda soovivad, siis oleme valmis suurendama müüdavate mahetoodete sortimenti. Meie eesmärgiks on võimalikult paljude tootegruppide sortimendi laiendamine mahetoodete abil," ütles ta. Säga sõnul võivad ostjad marketi maheosakonnast leida praegu 40 tarnija tooteid.

Tarnekindlus kaalukausilMaheturul on suurimaks väljakutseks Raski hinnangul tarnekindlus. "Toorainepakkujaid on veel vähe ning nende tootmismahud kõiguvad. Mahetootmine käib aastaaegade ja looduslike tsüklite järgi," lausus ta ning lisas, et see võib tähendada, et piima, mune, koort saab hetkel täpselt niipalju kui lehm või kana on valmis andma.

"Seetõttu on vaja investeerida tootearendusse, et sortiment mitmekesiseks teha. Me tegeleme hetkel aktiivselt piimavabade jäätiste väljatöötamisega, kasutame näiteks kookospiima," ütles Rask ja lisas, et kõike seda tehakse selleks, et kui lehmad paastu peavad, oleks meil ikka midagi külmkappi panna.

Tarbija nõuab rohkemRimi pressiesindaja Katrin Bats lausus, et tarbija huvi mahetoodangu vastu on viimasel kahel aastal suurenenud.

Ka Merit Mikk kinnitas, et tarbija muutub üha teadlikumaks ning erinevalt varasemast teab tooteid nimepidi. "Mahetoodete tarbijat võib iseloomustada selliselt, et varem tegi ta juhuslikke oste mahekauba hulgast, aga nüüd uurib lisa teda huvitavate toodete kohta," ütles Mikk.

Bats lisas, et Rimi talupoodides müüdavale kaubale on tekkinud väga kindel ostjaskond. "Neil on oma ostja olemas ning see seltskond aina kasvab," lausus ta.

Silver Säga sõnul on Prismas huvi mahetoodete vastu küll kasvav, kuid tendents on pigem tagasihoidlik. Viimase põhjusena toob ta võrreldes tavatoodetega kõrgema hinna. "Kõrgem hind aga ei suuda kahjuks konkureerida tavaliste toodetega," nentis ta.

LISALUGU

Terminali oodati pikisilmiEesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse andmeil oli mullu üks olulisemaid sündmusi mahetootjate ühistu Wiru Vili maheteraviljaterminali avamine. TÜ Wiru Vili juhatuse liikme Mai Toominga sõnul oli terminali avamine tähtis, sest mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsuse nappuse tõttu müüdi varem osa mahevilja tavaviljana.

"Terminali esimese etapi avamine annab Eesti maheviljakasvatajatele võimaluse suurendada maheteravilja kasvatusmahtusid, parandada kuivatus- ja säilitustingimusi ning vilja seeläbi eriti just eksporditurgudele paremini müüa," lisas ta.

KOMMENTAAR

Eesti tarbija kulutab üha enam"Parim mahetootja 2013" tunnustatud köögiviljakasvataja Margus Lille:Järjest paremini läheb mahetoodangul ka kodumaisel turul. Nõudlus mahetoodete järele on kiiresti suurenenud. Viimase paari aasta jooksul on meie müügimahud kahekordistunud ja kui varem müüsime köögivilja peamiselt kauplustele, siis nüüd on klientide seas ka valmistoite valmistavaid suurkööke ja lasteasutusi.

TASUB TEADA

Eesti mahetööstus arvudes* Eestis tegutseb 1553 mahetootjat ehk aasta varasemaga võrreldes 5% enam.* Lisandus ennekõike loomakasvatajaid.* Aastaga tuli juurde 21 mahetöötlejat. Neist kuus mahetalud, mis töötlemise kaudu oma toodangut väärindavad.* Samuti laienes tootevalik - müüakse mahedaid teraviljatooteid, pagaritooteid, aedviljahoidiseid, maiustusi, lihatooteid, jäätist, mahlu, piimatooteid, aed- ja puuvilju jms.