Riigikontroll: e-tervise süsteem on ebaõnnestunud

E-tervise süsteemis olevaid andmeid ei ole erinevalt planeeritust veel võimalik terviklikult kasutada ei ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks, väitis riigikontroll pressiteates. Riigi loodud e-lahendustest kasutatakse aktiivselt vaid digiretsepti. Digiloo ja digipildi kasutamine on jäänud tagasihoidlikuks ning digiregistratuur pole selle valmimisest möödunud 5 aasta jooksul käivitunud.

Digiretsept on neljast e-tervise põhiprojektist ainuke, mis käivitunud täismahus. Digiretsepti arendajaks oli haigekassa. Digiretsept osutus edukaks seetõttu, et haigekassa ise oli selle rakendamisest huvitatud, fokuseeritult tegeleti vaid ühe suure projektiga, kuni see sai rakendatud, ning võimalikult palju kasutati standardlahendusi.

Teiste e-tervise projektide nagu digilugu, digiregistratuur ja digipilt rakendamisega on tegelenud Eesti E-tervise Sihtasutus.

Digilugu ei ole riigikontrolli hinnangul kavandatud kujul käivitunud, sest hoolimata juba 2008. aastast kehtinud seaduse nõudest, ei esitata sinna kõiki andmeid. Näiteks 92% eriarstiabi teenuse osutajatest (sh haiglad, hambaarstid jt) ei esitanud 2012. aastal üldse andmeid digilukku ning pooled nendest, kes andmeid esitasid, esitas vaid veerandi nõutud andmetest. Kui digilukku ei esitata kõiki andmeid, ei ole võimalik seda kasutada igapäevases ravitöös ning sel juhul ei suudeta täita e-tervise laiemat eesmärki, milleks on tervishoiukorralduse tõhustamine. Digiloo ja teiste e-tervise rakenduste kasutamine aitaks kokku hoida nii arstide, õdede kui ka patsientide aega ning ravikindlustuse raha, kuna kõik andmed on ühes kohas ning puudub vajadus teha näiteks täiendavaid visiite või uuringuid. Kuigi nõue andmeid esitada kehtib viis aastat, ei ole riik seni ravidokumentide e-tervisesse esitamata jätmise tõttu sanktsioone rakendanud.

Riigikontroll möönab, et auditi ajal 2013. aastal kasvas digilukku andmete esitamine ning järjest rohkem arste ja asutusi seda ka teeb. Samas ei ole tervishoiu tõhustamise aspektist vaadates oluline mitte ainult andmete esitamine, vaid ka nende vaatamine ning audit näitas, et andmeid vaadatakse e-tervisest väga vähe.

Digiregistratuur, mis võeti 2008. aastal valminuna vastu, ei ole kunagi tööle rakendunud. Endiselt puudub Eestis arsti juurde registreerimise tsentraalne süsteem, kus patsient saaks valida endale sobiva aja kõikide haiglate kõikide arstide vabade aegade seast. Sellise süsteemi puudumine raiskab tervishoiuressursse ja patsientide aega. Digiregistratuur pole käivitunud ennekõike tervishoiuteenuse osutajate huvipuudusel.

Digipilt ei ole siiani andmebaas, kuhu koguneksid kõik meditsiinilised ülesvõtted. Digipilt on kõigest viidete ladu, kust saab teada, kus pilt asub. Pilti ennast süsteemist aga ei näe. Ka viiteid piltide asukoha kohta ei esita kõik tervishoiuasutused. Muu hulgas on põhjuseks, et paralleelselt digipildi loomisega hakkas kaks suurt riigi loodud regionaalhaiglat arendama oma süsteemi – Pildipanka –, milles praegu asubki 80% Eestis tehtud meditsiinilistest ülesvõtetest. Seega puudub digipildil praegu praktiline väärtus, kuna pildid asuvad mujal ning neid vaadatakse ja kasutatakse ka mujal.

Riigikontrolli hinnangul on e-tervise nõrga käivitumise taga sotsiaalministeeriumi eesmärgistamata ja juhuslik tegevus e-tervise arendamisel ja juurutamisel. Sotsiaalministeerium, kelle ülesanne peaks olema esindada riigi huvisid, on e-tervise juhtimisel olnud pigem kõrvaltvaataja ning palju aktiivsemalt on osalenud teised e-tervise sihtasutuse nõukogu liikmed, kes esindavad tervishoiuteenuse osutajaid. Nende initsiatiivil hakati lisaks neljale põhiprojektile jooksvalt arendama ka täiendavaid teenuseid, mis on viinud tähelepanu ja raha ära põhiprojektidelt. Riigikontrolli hinnangul ei ole praegu teada, kui palju aega ja raha kulub, et pooleliolevad projektid lõpetada.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo usub, et e-tervise saaks tulevikus siiski täies mahus tööle rakendada, aga selleks tuleb e-tervist arendada ennekõike riigi ja ühiskonna huvidest lähtuvalt. Selleks et e-tervis oleks igapäevaseks töövahendiks nii patsiendile, arstile kui ka riigiasutustele, tuleks enne uute projektide kallale asumist lõpetada seni mitterakendunud projektid ning nõuda edaspidi kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt nii andmete esitamist e-tervisesse kui ka süsteemi kasutamist.

Sotsiaalminister lubas edaspidi kirjeldada täpsemalt tegevusi, et saavutada e-tervisele seatud riigi eesmärgid. Sotsiaalminister kaalub koos haigekassaga e-tervise infosüsteemi kasutamise suurendamiseks ka selle kasutamise sidumist tervishoiuteenuste eest tasumisega.

E-tervis hõlmab 4 põhiprojekti: digilugu, digipilt, digiregistratuur ja digiretsept. Kolme esimese arendajaks on Eesti E-tervise Sihtasutus, digiretsepti lõi Eesti Haigekassa. E-tervise arendamiseks on kulunud 15 miljonit eurot, esialgu planeeriti kulutada 2,8 miljonit eurot. Arendustöö on läinud aasta-aastalt kallimaks ja osaline lisakulu on täiesti mõistetav, kuid praegu ei ole ka selge, kui palju kulub raha e-tervise pooleliolevate või rakendamata projektide arendamiseks ja/või juurutamiseks. Lisaks e-tervise põhiprojektidele on samal ajal arendatud ka mitmeid teenuseid, näit e-konsultatsioon, statistikamoodul ja e-kiirabi.

Riigikontrolli auditi eesmärgiks oli hinnata, kas e-tervisele püstitatud eesmärgid – kvaliteetsem tervishoiuteenus ja efektiivsem tervishoiukorraldus – on täidetud. Auditis vaadati e-tervise nelja põhiprojekti. Lisaks uuriti, millised on e-tervise arendamise ja juurutamisega seotud probleemid ning nende põhjused. Auditis ei antud hinnangut e-tervise infotehnoloogilise teostuse ega turvalisuse kohta.

Autor: 1321-aripaev