Suured riskid hukutasid kaubakeskuse hiigelarenduse

Ometi läks kaubandusel suures joones ikkagi hästi ja mõelda juleti suurelt: eesmärk oli kasutada madala laenuintressi võimalusi selleks, et majanduse kasvama hakates investeeringud suurelt tagasi teenida.

Üllatav ja märgiline otsus. Otsus loobuda Panorama City hiigelarendusest on ühelt poolt üllatav, teiselt poolt aga märgiline. Üllatav selle pärast, et arendus oli juba päris kaugele jõudnud: hulk üürilepinguid oli allkirjad alla saanud ning rida läbirääkimisi pooleli. Kuna otsusega lendas vastu taevast palju tehtud tööd ja nähtud vaeva, oli projektile piduri tõmbamise otsus eeldatavasti karmilt läbi kaalutud otsus. Teiseks, ehitama pidi ju hakkama Toomas Annuse enda Merko, millel on väga tugev turupositsioon ja pikaajalised kogemused, palju õnnestumisi ette näidata niikuinii.

Sisse murdis karm reaalsus: riskid olid liiga suured, et nendega kõigi ohtude läbirehkendamise järel edasi minna. Projekti ametlikest lõpetamise põhjustest – Skandinaaviamaade majandusseis, sunnitud avamistähtaja edasilükkamine ja Tallinna kaubandusturu olukord – on kõnekaim vahest just viimane.

Ehitustegevuse alustamise eeltingimus ehk 70% üürilepingute sõlmimine jäi täitmata, mis näitab omakorda, et probleemiks osutus ilmselt ka asukoha valik, nagu konkurendidki viitasid. Kergem on suurt kaubakeskust rajada suure magistraali äärde, palju raskem aga keset elamurajooni, kus suur osa käibest kipub tulema toidukaubandusest.

Ette on näidata ka edulugusid. Siiski ei tähenda see, et ühe konkreetse projekti lõpetamine annaks suuna ette teistele sarnase plaani pidajatele. Vähemasti praegu pole õhus kaubanduspindade arendamist piiravaid suuri küsimärke. Näiteks Rocca al Maresse ja Kristiine keskusse suuri investeeringuid teinud Cityconi vastsed majandustulemused on head: ettevõte suurendas eelmisel aastal käivet 3,9 protsenti ning teenis 93,1 miljonit eurot kasumit.

Need on vägagi veenvad ja julgustavad numbrid. Tõdesime ka 2012. aastal kaubanduspindade laiendamise plaane kommenteerivad juhtkirjas, et üldiselt on Eestis tegutsevad kaubanduspinnad kõrge rentaablusega ning pigem on uutele tulijatele ruumi küllalt – seda enam, et Tallinnaski leidub suurte kaubakeskustega täitmata piirkondi.

Rahakotti täidavad ka turistid. Vaevalt seisneb nüüdki küsimus selles, et Tallinn hakkaks kaubakeskuste hulga või tiheduse poolest n-ö valmis saama. Kuid nii või teisiti on lõpuks turg see, mis uute keskuste rajamise plaane omalt poolt aeg-ajalt korrigeerib.

Ehkki vähemasti Tallinna kaubakeskuste rajajad võivad peale kohaliku tarbija rahakoti rehkendada linna väisavate turistide omaga, näitab Panorama City projekti hinguseleminek seda, et investeerimisega ollakse ettevaatlikumad kui aasta-paar tagasi, ning selle taga on lähiaastate perspektiivi kainelt hindav kalkulatsioon.