Ehitus pitsitab majanduskasvu

DSV Transpordi juht Jaan Lepp ütles, et neljandas kvartalis polnud tagasi­minekut. “Pigem oleme mõõdukas kasvus,” lausus ta ja avaldas lootust, et neljanda kvartali majanduskasv tuleb suurem, kui oli III kvartalis. “Rohkem kui 0,7%, meil oli neljandas kvartalis positiivseid märke, läks natuke paremini, kui lootsime,” sõnas Lepp. Selle aasta esimest kuud Lepp kommenteerida ei tahtnud, märkides vaid, et sektor kasvab mõõdukalt.

Majanduskasvu pidurdab endiselt kõige rohkem ehitus. Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens ütles, et ehituses on madalseis. “Hinnatase on alla läinud ja tööd on vähemaks jäänud. Positiivseid märke ei ole. Infrastruktuuriehituses oli neljas kvartal suhteliselt nõrk. Üldiselt on väljavaade väga vilets,” tõdes ta. Pertens märkis, et november läks siiski oodatust paremini. “Pikk sügis lihtsustas ja päästis. Tava­päraselt maht talvel väheneb,” sõnas ta.

Ehituses rohkem probleeme kui mullu. Ehitus oli suurim majanduskasvu pidur ka kolmandas kvartalis. Ehituse languse taga on näha Euroopa Liidu raha ja CO2-kvoodi tulu äratarvitamist.

Tänavu on ehituses Pertensi hinnangul rohkem probleeme, kui oli mullu, mingit majanduskasvu mootorit ta ei näe. “Hinnatase on madal. Ettevõtte käive ja kasum kahanevad,” lausus ta.

Välisturul olijad võivad Pertensi sõnul raha teenida nii Skandinaavias, Lätis, Leedus kui ka Venemaal. “Kui mõte on alles nüüd tekkinud, siis esimest aastat välisturul kasumit teenida ilmselt ei õnnestu ja see 2014. aastat ei päästa,” selgitas ta. “Ettevõtetel, kes on suutnud oma eksporti arendada, on see aasta kindlasti lihtsam.”

Mööblitööstusel läheb paremini, kommenteeris mööblitootja Sarkopi juht Priit Kerma eelmise aasta viimast kvartalit. “Meie paar-kolm püsi­klienti Eestis on tänavu julgemate plaanidega, kui nad olid eelneval kahel aastal,” rääkis Kerma.

“Meie äris, mööbli eri­projektid ja sisekujundus – mis käib käsikäes ehitusega –, oli eelmise aasta lõpus märgata elavnemist. On tulnud juurde mõni uus huvitav objekt, kus saame mööbli valmistamises kaasa lüüa. Meil on käigus mõni hotell ja ka omavalitsuse objektid. Need eristuvad viimaste aastate ehitusvaldkonna objektidest,” sõnas ta.

Põhitulu väljastpoolt Eestit. Sarkopi äri Eestis on Kerma sõnul tagasihoidlik. Põhilised kliendid on Soome ja Rootsi turul, kus on ka positiivseid märke. “Eelmise aasta lõpus ja selle aasta jaanuaris sai kinnitatud mõni objekt, mille üle on kaua läbi räägitud,” selgitas ta. “Midagi suuremat selleks aastaks laual pole.”

Mullu jäi Sarkopi käive tagasihoidlikuks, aga selle aasta suhtes on Kerma optimistlikum, peamiselt tänu Eesti uutele objektidele, kuigi põhiosa tuleb Soomest ja Rootsist. Ta rõhutas, et Eesti tellimused aitavad etevõttel kasvada ja ikka on lihtsam ehitada kõrvaltänavasse kui üle mere.

Kerma sõnul on neil silmad uute kontaktide otsimiseks alati lahti.

Kaupmeestel kindel seis. Selveri juht Andres ­Heinver ütles, et makromajanduslik keskkond on kaupmehele leebem. “Hinnatõus on pidurdunud ja sissetulekud kasvule pöördunud,” lausus ta. “Varasem kiire hinnatõus pärssis tarbimist ja tekitas vimma kaupmehe vastu, aga nüüd on inflatsioon aeglustunud,” lausus ta.

Heinveri sõnul on jaekaubanduse kasv olnud viimastel aastatel stabiilne. “Tarbimisharjumused on julgemad, samas pole mõtet ­oodata buumiaegset priiskamist. Kliendid on majanduslangusest õppinud,” tõdes ta. “Nad eelistavad soodushinnaga kampaaniakaupu, aga kvaliteetsemaid tooteid.”

Heinver ootab lähitulevikus stabiilset kasvu, aga tõdes, et jaekaupmeestel on tihe konkurents, mis sunnib ka tagasihoidliku kasvu nimel  kõvasti  pingutama.

 

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 

Mullu III kvartalis kasvas eelnenud aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%.Jooksevhindades oli SKP III kvartalis 4,7 miljardit eurot.2012. aasta IV kvartalis kasvas SKP varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%.2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%. jooksevhindades oli SKP 2012. aastal oli 17,0 miljardit eurot. 

 

Neljandas kvartalis majanduskasv parem

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomistEelmise aasta esimesel kolmel kvartalil majanduskasv aeglustus järk-järgult. Neljandal kvartalil peaks kasv kiirenema umbes 1 protsendini ja andma aastakasvuks kokku samuti 1 protsendi.Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas eratarbimises jätkuvalt kiire palga- ja aasta viimaste kuude suhteliselt kiire jaekaubanduse kasv. See viitab neljandal kvartalil eratarbimiskulutuste tugeva kasvu jätkumisele. Tõenäoliselt oli eratarbimiskulutuste kasvutempo kiirem, kui kolmandal kvartalil.

Ootamatu investeeringute kasv. Kolmanda kvartali SKP arvestustes oleva ettevõtete 35%-line investeeringute kasv oli ootamatu, arvestades seda, et mõni päev varem avaldatud ettevõtlusstatistika andmetel oli kasvuks “vaid” 14%. On põhjust arvata, et kolmanda kvartali SKPs olev investeeringute kasv võis olla pigem ülehinnatud. Ettevõtete investeeringute kasvu on viimasel ajal panustanud vähesed tegevusalad ja üksikud suuremad tehingud ehk see ei ole olnud piisavalt laiapõhjaline. Nii nagu eelmistelgi kvartalitel, olid riigisektori investeeringud ka neljandal kvartalil tugevas languses, mis pidurdas koguinvesteeringute kasvu.

Paremini läks ekspordil. Neljandal kvartalil ekspordi langus taandus ja käitus impordist paremini, sellega paranes majanduskasvu toetav puhaseksport. Samas tuleb arvestada, et SKP arvestustes korrigeeritakse väliskaubandusstatistika andmeid Eestisse sisse- ja siit väljaveetud kütustega, mis võib ekspordi ja impordi kasvu muuta.Suurematest tegevusaladest jätkasid ehitus- ja transpordisektor neljandal kvartalil languses; hulgi- ja jaekaubanduses püsis aga tugev kasv; töötleva tööstuse kasv, mis eelmise aasta kolme esimese kvartali jooksul aeglustus, näitas neljandal kvartalil tõenäoliselt veidi paremaid tulemusi; kogu tööstussektor oli eelmise aasta lõpus aga nõrgem, peamiselt detsembris elektritoodangu tugeva languse tõttu.