Postimaja valmis kiirtempos

Postimaja ehitustellija-konsultandi ja omanikujärelevalve ülesandeid täitnud OÜ Conviso jaoks oli tegemist esimese objektiga, kus ruumilist projekteerimist kasutati. “Postimaja puhul nägime kohe, et tehnosüsteemide äramahutamine on komplitseeritud. Hoone esimene korrus oli madal, sinna torustike paigutamine suur väljakutse. Oli selge, et kui ruumiliselt asjad kohe paika saame, oleme võidumehed,” selgitas Conviso tegevjuht Erki Laimets.

Tellija, Rootsi kinnisvarafirma CA Fastigheter AB, oli Conviso ettepanekuga kasutada mudelprojekteerimist kohe nõus, kuna Rootsis on sarnane projekteerimisviis juba üsna levinud.

Postimaja tehingut nõustanud Aavo Kokk OÜst  Catella Corporate Finance kinnitas, et kuna ehituse ajalised eesmärgid olid ambitsioonikad, oli mudelprojekteerimise kasutamine mõistlik otsus. “Eriosade projekteerimine ja ehitusprotsess kulgesid üsna paralleelselt. Investeeringute mahtu ja ehitushindasid arvestades ei olnud see kindlasti kallis,” märkis ta.

Põhjaks vanad projektid. Laimets ei arva, et mudelprojekteerimine oleks tavaprojekteerimisega võrreldes odavam, ent mahukamate ja keerukamate objektide puhul peaks see end ära tasuma. Ümberehitusel alustati alusmudeli valmistamisest. “Laserskaneerimine andnuks vaid pinna mudeli ning õõnespaneelide, talade ja muude elementide asetused ja elementide sisestamine oleks tulnud ikkagi käsitsi üle käia. Otsustasime kasutada vanu projekte ja tootekatalooge, mille alusel konstruktsiooniosa projekteerija IB PIKE OÜ mudeldas konstruktsioonielemendid vana projektdokumentatsiooni järgi välja ning pandi ideaalmudeliks kokku. Seejärel kontrollisid geodeedid mõõtmed üle – alusmudelit korrigeeriti vaid siis, kui hälve ületas teatud piiri, mis oli ca 20 mm,” selgitas Laimets tööde käiku. Alusmudeli tegemine läks maksma ca 10 000 eurot.

Mudel on tervikuna täpsem kui tasapindsed joonised ning see toob säästu hilisemas ehitusprotsessis.  Eelis ilmnes Laimetsa sõnul näiteks eskalaatorite paikapanekul: “Optimaalse koha leidmine, vahelagede avade asukohtade määramine, vundamendi paiknemise arvestamine – saime mudelis eskalaatorid päris täpselt paika.”

Projekteerimise üks raskuskohti on tehnosüsteemide kanalite ja torustike asukohtade määramine. Projekteerijad tavaliselt ei määra projektis tehnosüsteemide täpset kõrgust. “Mudelis tuleb ruumiline asukoht täpselt määrata ja teiste tehnosüsteemidega ning hoone konstruktsioonidega koordineerida – kõik ristumised ja mitte äramahtumised on armutult näha,” märkis Laimets. Mudelis projekteerimine teeb projekteerija elu raskemaks, aga töövõtja elu samas kergemaks.

Peamine eelis on täpsus. Erinevate variantide läbimängimine on osamudelite kokkusobitamise protsessis keerukuse tõttu piiratud. Arhitektuuri-, konstruktsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni-, jahutus- ning elektrimudelid tegid erinevad firmad.

Postimaja projekteerimisel oli määratud ka BIMi koordinaator – arhitektuuribüroo AE Reng AS, kelle ülesanne oli arhitektuurse osa tege­mise kõrval võrrelda ka osamudeleid ning need kokku panna koondmudeliks. Mudelis projek­teerimist raskendab see, et eri pro­jek­teerijate kasu­tatav tarkvara ei võimalda online’is ühes fai­lis töötamist. “Autodesk Revit, mida kasu­ta­sid arhitektuuri- ja konstruktsiooniosade tegijad, võimaldas kiiremat omavahelist koos­tööd, ent koondmudeli tegemise jaoks pidi kõik osamudelid konverteerima itc-failivormingusse. Koordinatsioon on aeganõu­dev ja kokku tuleb leppida tegevuste järjekord, kui erinevad projekti osad ei ühildu,” rääkis Laimets.

Mudelprojekteerimisest oli kasu ka platsil ehituse ja järelevalve teostamisel. “Peatöövõtja Maru Ehitus noor kollektiiv kasutas mudelit usinalt, tehes mudeliga ka alltöövõtjaile asju selgeks. Iga objekti puhul tuleb ehitusprotsessis ette muudatusi, ent neid me mudelisse sisse ei viinud, kuna tegemist on töömahuka protsessiga ja projekteerija üldjuhul ei taha välja anda algset faili ja kui seda ka tehtaks, siis pole töövõtjal jälle vastavat tarkvara,” sõnas Laimets. Mudelit saab korrigeerida reaalselt vaid algne projekteerija ja kui see on hoone omanikule hoone kasutamisel vajalik, tuleb see projekteerija tööülesannetesse ka lisada.

Täpsem ajagraafik. Maru Ehitus ASi juhatuse esimehe Tõnu Kulli sõnul aitas mudeli kasutamine lisaks paremini planeerida ka ehituse ajagraafikut.

“Parem visualiseering võimaldab ette näha tööde mahtusid ja planeerida tööde järjekorda. Postimaja ehitusgraafik oli nii pingeline, et meil polnud tundigi varuaega,” märkis ta. Samas tunnistas Kull, et ainult mudelile platsil lootma jääda ei saa. “BIM ei ole võlurelv, sest ehituse käigus tuleb alati muudatusi ette. Objektijuhtide töö jääb ikka alles ning platsil on vajalikud nii mõõdulint kui lood,” rääkis Kull.

“Postimaja projekti puhul kasutasime ära vaid väga väikese osa BIMi võimalustest. Omad piirid seab mudeli koostamisele ja kasutamisele arvuti riistvara võimsus. Postimajas näiteks sisekujunduse koostamine mudelina poleks olnud andmemahu suuruse tõttu võimalik. Sama lugu on arhitektuuriosa ja konstruktsiooniosa tööjoonistega. Kaugemas perspektiivis võiks mudelis olla kogu info iga projekteeritud ehitusosa kohta ning detailide mõõtmed ja materjalid. See oleks suureks abiks ka ehitusfirmadele pakkumiste tegemisel ja mahtude arvestamisel,” rääkis Laimets.

“Mudel andis võimaluse pingelise ajagraafikuga hakkama saada ning võimalikke probleeme ja kahjusid vältida. Sääst tuleb eelkõige riskide maandamisest. Suutsime tehnosüsteemide asukohad üsna hästi paika saada ja võib vaid ette kujutada, millist aja- ja rahakulu oleks toonud näiteks viga eskalaatori betoonist toe- ja avakonstruktsioonide ehitamisel,” märkis Laimets.

Kokk tõi esile kogu projektimeeskonna valmiduse koostööks: “Austraalia päritolu Rootsi arhitekt, rendilepingutega tegelev jaekaubanduse konsultant, ehitust koordineerinud Conviso, peatöövõtja, alltöövõtjad, kohalikud projekteerijad – kõik pidid üksteist poolelt sõnalt mõistma. Postimaja puhul on tegemist vana ja omapärase majaga ning nii mõndagi oli vaja ümber projekteerida. Pärast rendilepingute sõlmimist esitasid oma spetsiifilisi nõudmisi ka rentnikud, kelle soovidega tuli arvestada,” rääkis ta.

BIMi võimaluste kasutamine veel lapsekingades

Eesti ehitusturul koondmudeli võimelisi projekteerijaid ja mudeli võimalusi kasutavaid ehitajaid Conviso tegevjuhi Erki Laimetsa sõnul veel piisavalt ei ole. Maru Ehituse juht Tõnu Kull usub, et BIMi võimaluste kasutamisel on nende ettevõte Eestis esirinnas. “Meil on oma projekteerimisosakond, kus mudelis tehakse nii konstruktsiooni- kui ka arhitektuuriosad. Mina näen mudelprojekteerimise kasu eelkõige visualiseerimises ja mahtude arvutamises,” lisas Kull.Millega Eestis tema hinnangul veel väga kaugele jõutud ei ole, on BIMi ühildamine ajagraafikuga – see võimaldaks ka päeva kaupa ruumiliselt näha, kui kaugele ollakse ehitusega jõutud.Tehnoloogiate ja riistvara areng lubab arvata, et kümne aasta pärast ehk tehakse enamik töid mudelis.

 

Mudelprojekteerimine

Building Information Modeling ehk BIM on ehitise teabe loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel.Projekteerimisel luuakse erinevaid tarkvaru kasutades ehitise infomudel, mis sisaldab objekte (vundament, tala, sein, aken jm) ning hoone olulisi omadusi (materjal, U-väärtus, värvus, hind jm).

 

Kümmekonna ettevõtte ühistöö

Tallinna Postimaja rekonstrueerimineTellija: CA Fastigheter ABEhitustellija-konsultant ja omaniku­järelevalve: Conviso OÜ

ProjekteerijadArhitektuuriosa ja BIMi koordinaator: EA Reng ASÜldalade sisearhitektuur: Jan & Ken OÜVälisvalgustus: KuuStuudio OÜKonstruktsiooniosa: Pike OÜ (sh hoone alusmudel)KVJVK osa: Aksiaal OÜElektriosa: Contactus AS

TöövõtjadPeatöövõtja: Maru Ehitus ASFassaadid: Malmerk Fassaadid AS