Ehitus. Vallad kimpus ebaseaduslike hoonetega

Harku vallas asuvas Adra külas on üks omamoodi sopp, kus kadakate vahel kõrguvad püramiidid. Need ei ole Egiptuse moodi maailmaimed, vaid moodsad elamud. Hoovides seisavad autod, paistab ka mõni mänguplats.

Paraku on üks buumi ajal püstitatud püramiidmajadest ebaseaduslik. See püstitati omal ajal rohe­koridori ehituskeelualale. Riigikontroll juhtis hoonele tähelepanu juba ühes 2011. aasta auditis. Nüüd on sellest möödas kolm aastat, ent olukord on muutunud aina pentsikumaks.

Vahepeal müüdi hoone edasi uuele omanikule, kes on eelmise omaniku lähisugulane. Värske maja­omanik väidab, et polnud ebaseaduslikust ehitamisest teadlik. Ametlik sissekirjutus on ebaseaduslikus püramiidmajas viiel inimesel.

Harku valla planeermis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko Toomingas rääkis, et omanik otsib võimalusi, kuidas ehitis seadustada. “Sellega võib kaasneda hoone osaline lammutamine või teisaldamine. Samuti detailplaneeringu muutmine,” arutles ta.

Toomingas tunnistas, et  kokkuvõttes pole suudetud omanikega kokku leppida, kuidas lahenduseni jõuda.

Ostjad ei teadnud kauba puudusi. Harku vald on majandusnäitajate poolest üks Eesti edukamaid, samuti Rae vald. Viimases on hetkel neli ebaseaduslikku hoonet. Rae abivallavanem Priit Põldmäe nentis, et praegu on küsimus nendes hoonetes, mis buumi ajal valmis ehitati, kuigi vald juba siis ettekirjutisi tegi. Näiteks müüdi arendusala kaasomandisse kõikide huvitatute vahel, kes soovisid sinna ehitada. Praeguseni ei suuda nad saavutada kokkulepet, mis võimaldaks detailplaneeringu lõpuni menetleda.

2000. aastate keskel toimunud kinnisvarabuumi aegu kerkis maju kui seeni pärast vihma. Põldmäe sõnas, et ilmselt pimestas see ka pankurihärrasid, kes laenudega lahkelt sellist tegevust soosisid. Ilmselt ei suutnud ka notarid tehingut tehes inimestele selgeks teha, mida nad tegelikult ostavad.

Põldmäe selgitas, et elamupiirkonna arendamiseks tuleb kruntide kõrval rajada ka juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid ehk vesi, kanalisatsioon ja elekter. Mõnes kohas jäigi see toona pooleli. “Teises kohas aga oli pahatahtliku arendaja äriplaan selline, et krundid kiiresti maha müüa ja jätta kommunikatsioonid ehitamata, lastes arendusfirma pankrotti. Praeguseks oleme oma planeeringulepinguid muutnud, et selliseid asju vältida.”

Kaheksa aastat majavaremeid. Niisugused probleemid pole võõrad ka Tartu lähivaldades. Ülenurme lähistel Soina külas seisab pooleliolev kortermaja, mida hakati ehitusloata püstitama juba kaheksa aastat tagasi.

Riigikontrolli järelauditis on märgitud, et detailplaneeringu järgi oli ette nähtud ehitada kaks kolmekorruselist hoonet, kuid omanik asus ehitama üht neljakorruselist. Kuigi ebaseaduslik ehitamine toimus avalikkuse silme all, ei võtnud omavalitsus selle peatamiseks midagi ette. Paljud korterid on müüdud, kuid korter­maja ohutuseski pole keegi veendunud.

Ülenurme valla ehitusnõunik Tiit Lukas ütles, et mullu kehtestati uus detailplaneering ja praeguseks on ehitusluba väljastatud. “Hoonele on tehtud ekspertiis, milles puudusi ei tuvastatud. Korter­elamule väljastatakse kasutusluba pärast päästeametist heakskiidu saamist. Ekspertiisile tuginedes võib väita, et hoone on ohutu,” lausus ta.

Keeleoskuse tõttu jäid vajalikud dokumendid ajamata. Seadustamise alternatiiv on alati lammutamine, kuid Lukas seda mõistlikuks ei pea. “Lammutamise võimalust on riigikontrollil hea ette visata, sest ega ehitusseaduses ei ole sõnagi omavoliliselt ehitatud ehitiste seadustamisest. Kõik meetodid on omavalitsused ise leiutanud. Isiklikult olen seisukohal, et kui maja on ehitatud pädeva arhitekti projekti järgi ja vastavalt detailplaneeringule, siis ma sügavalt kahtlen, kas mõni kohus ütleb, et lammutage palun see maja ära ja ehitage samasugune uus asemele,” lausus ta.

Luunja valla ehitus- ja keskkonnanõunik Tamur Tensing rõhutas inimlikku aspekti: nende vallas püstitati kaks hoonet, millel olid küll valla kooskõlastatud ja detailplaneeringule vastavad ehitusprojektid, aga puudusid ehitusload.

Põhjuseks oli keelebarjäär. Nimelt said vene keelt kõnelevad omanikud dokumentide põhjal valesti aru, et neil on asjad korras. Praeguseks on kõik seaduslik. Tensing leiab, et lammutamine oleks niisugusel puhul olnud ebamõistlik.

Rae abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et tema prääniku-meetodile lootma ei jääks. Kui ebaseaduslik ehitustegevus on tuvastatud, järgneb ettekirjutus ja ehitustegevus tuleb peatada. “Juhul kui lubasid vormistada ei ole võimalik, tuleb ebaseaduslikult ehitatu lammutada,” lausus ta.

Järelaudit: üle kolmandiku hoonetest siiani ebaseaduslikud

Riigikontroll heidab oma­valitsustele ette, et ebaseaduslikele hoonetele on liiga kerge­käeliselt lube antud. Näiteks pole jälgitud, kas majas on ikka ohutu elada.Riigikontrolli 2011. aasta ­audit tuvastas viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. Hiljutisest järel­auditist selgub, et eelmise aasta kevadeks oli 26 ehitist saanud tagantjärele ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus luba. Lammutatud polnud seega ühtki hoonet.

Paljudel juhtudel ei selgunud dokumentidest, miks omavalitsused load väljastasid. Ka jäeti märkimata, et ehitis oli esiti ehitatud seadusevastaselt. Seadustamisel aga keskenduti formaalsetele toimingutele, tagamata seejuures, et hoone vastab lõpuks nõuetele ning on ohutu selle elanike ja kaaskodanike jaoks. Selliseid probleeme poleks, kui omavalitsused tuvastaksid ebaseadusliku ehitustegevuse võimalikult kiiresti, peataksid ehitamise ja lahendaksid olukorra juba eos, märkis riigikontroll.

Majandusministeeriumile heidetakse ette, et õigusaktides pole välja töötatud ettepanekuid, kuidas teha tagantjärele seadustamist nii, et oleks kindel hoone ohutus elanikele ja keskkonnale. Ehitisregistris olevaid andmeid on küll osaliselt korrastatud, kuid süsteemse kontrolliga ei tegeleta.Samuti pole ehitusregistris endiselt avalikult kättesaadav hoone ajalugu.

Soovitus: ehitus­seadust tuleks muuta

Järelauditi tulemusel soovitab riigikontroll omavalitsustel analüüsida, kas ehitus­järelevalvel on piisavalt võimekust, et oma ülesandeid täita. Kui ebaseaduslikult rajatud hoonet pole võimalik seadustada, tuleks see auditi järgi lammutada.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil soovitatakse algatada seadusemuudatused, mis kohustaksid enne ebaseaduslike hoonete seadustamist tegema ehitusekspertiisi või ülesmõõdistuse. Muudatused peaksid võimaldama väljastada hoonele kasutusloa ka ilma ehitusloata, juhul kui hoone on valmis ja kasutuses. Sellega võiks kaasneda riigilõiv.

Majandusminister Juhan Parts märkis vastuses riigikontrollile, et paljud kitsaskohad on juba praegu eelnõudes kajastatud. Auditeeritud kohalike omavalitsuste volikogud leiavad üldjuhul, et ehitusjärelevalvet on tehtud olemasolevate võimaluste piires.Mitu omavalitsust on lubanud olukorda lähiajal põhjalikumalt analüüsida.

Kriitika pani mitu valda tegutsema

Riigikontrolli kriitikast on siiski järeldused tehtud ja ehitusjärelevalvet tugevdatud. Näiteks Rae vallas oli veel mullu väär­tegude menetlemiseks üks inimene, kuid nüüd on kaks: ehitus­järelevalvega tegeleb nüüd ehitus­spetsialist ja keskkonnaküsimustega keskkonnaspetsialist.

Vallas loodi geoinfosüsteem,  mis tähendab, et kodulehel oleva kaardi pealt näeb infot iga kinnistu planeeringu kohta. Harku vallas tegeleb nüüd ehitusjärelevalvega üks ametnik, varem oli see kahe töötaja lisaülesanne.

Ülenurme vallavalitsuse ehitus­nõunik Tiit Lukas aga märkis, et kui omavalitsuses ei toimu väga palju ehitustegevust, ei toimu seal ka riigi kontrolli.“Seega soovitan headel kolleegidel õppida meie vigadest ja alati ehitusluba väljastada, sest paber on ju tihti kõige olulisem,” nentis ta.