Eesti tööstus kasvab efektiivistudes

Tööstuselektroonika kontserni Enics Eesti AS juhatuse liige Jaanus Aal näeb tööstuse ühe kasvumootorina eestlaste laiskust. “Eestlane on heas mõttes laisk ehk ta ei taha teha rumalat tööd,” selgitas Aal, seetõttu üritatakse vältida kõiksugu mõttetute raportite tegemist, juhtimise keeruliseks ajamist jne, et olla võimalikult väikese vaevaga võimalikult efektiivne. Laiskus viib omakorda ka erinevate lahenduste otsimiseni, et lihtsamalt ja mugavamalt sama töö ära teha. Aali sõnul on meil ka tohutu eelis, sest paljudes Lääne-Euroopa riikides ja ka Hiinas tehakse tööd samuti nagu 10–15 aastat tagasi ja millegi efektiivsemaks muutmine on kohati keeruline.

Elektroonikatööstuses näeb Aal, et tootmine tuleb Euroopasse ja Ameerikasse ehk tarbija juurde tagasi, sest tellijad eelistavad väiksemaid partiisid ja paindlikkust. “Keegi ei taha, et nende raha kuid konteineris kinni istub, eelistatakse tellida vastavalt vajadusele ja pigem vähem,” rääkis Aal.

Konsolideerumine. Ka näeb Aal, et kliendid konsolideerivad ehk kui varem telliti allhanget mitmelt eri tegijalt, siis nüüd panustatakse parem ühele ettevõttele. Enics Eesti otsib aktiivselt nii uusi kliente kui ka soovib pakkuda vanadele klientidele rohkem, et kasvada. “Näeme uusi kliente tulemas,” on Aal lootusrikas.

“Nähtavus on lühike, ka klientidelt tulnud info kohaselt julgetakse ette prognoosida vaid 2–3 kuud, ülejäänu on kohvipaks,” vastas Aal küsimusele, mida Eesti tööstus võib oodata 2014. aastal, suurt optimismi ei näe ta kuskil. Siiski on Enics võtnud endale eesmärgi iga viie aastaga käive kahekordistada ja praegu ollakse selle graafikus. “2013. aastal kasvasime umbes 10%, 2012 aasta 80 mln euroselt käibelt 88 mln euroni. See aasta oleme teinud konservatiivsema eelarve ja käibeks on prognoositud 93 mln eurot,” selgitas Aal.

“Suurem mure on tööjõud,” kommenteeris Lõuna-Eesti suurima tööandja juht Aal, kes näeb palgaralli jätku ka tänavu. “Spetsialistide puudus on suur. Inimesi, kes oskavad ja tahavad tööd teha, tuleb tikutulega otsida,” lisas ta. Seetõttu panustatakse Enics Eestis tootmise efektiivistamisse ehk kuidas samade inimestega rohkem toota. “Euroopast käivad siin spetsialistid ja õpetavad, kuidas ja mida muuta,” rääkis Aal. Panustatakse ka uutesse seadmetesse ja liinikontseptsioonidesse.

Keskkonnasäästlikkus veab puidutööstuse edu. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann näeb puidutööstuse kasvumootorina globaalset trendi, et puitmaterjal  on taastuv ja seega asendab see üha enam fossiilseid mittetaastuvaid materjale.

“Maailma keskkonnapoliitikud otsivad jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku majanduse mudeleid ning puitmaterjalil ja puidutööstusel on siin oma kindel koht ja võimalus,” rääkis Otsmann.

Eesti puidutööstusettevõtted on suutnud hästi neid võimalusi ära kasutada, nad on pidevalt investeerinud tootmistehnoloogiasse ja kasvatanud selle efektiivsust ning võimekust.

Eesti kontekstis vedas eelmisel aastal kasvu  sae- ja höövelmaterjali tootmine (eksport kasvas 11%) ning nende edasine töötlemine komponentideks. Oluliselt kasvas puidugraanulite tootmine ning eksport (kasv ligi 50%). “Puidugraanuli kasvutrend on samuti seotud taastuv­energeetika arenguga Euroopas,” täpsustas Otsmann. Spooni eksport kasvas samuti tugevalt.

Eesti puidutööstussektorisse on viimastel aastatel tehtud mitmeid olulisi investeeringuid, näiteks saetööstustesse, saematerjalide töötlemiseks ja spooni/vineeri tootmiseks ning puidugraanuli tootmiseks ja samuti on käimasolevaid investeeringuid nendesse valdkondadesse. “See annab aluse prognoosida, et stabiilne kasv jätkub ka edaspidi ja sektorisse tuleb juurde töökohti ning mahud ja  lisandväärtus kasvab,” lisas ta.

Kui turud on stabiilsed, võiks Otsmanni sõnul puidutööstuse keskmine kasv jääda kuskile 10% kanti. “Ettevõtted tegelevad tootearendusega, et olla veelgi konkurentsivõimelisemad rahvusvahelistel turgudel ning seega võib oodata kasvu ka lisandväärtuse tõusu arvel,” lisas ta.

Kasv koduturul. Rakvere Lihakombinaadi esimehe Teet Soormi sõnul on  HKScan Baltikumi ettevõtete areng olnud 2013. aastal suunatud koduturgudele, sest liha eksportturu konjunktuur on olnud üldiselt ebasoodne. “Tänu tugevatele brändidele ja uutele tootearendusideedele oleme lisaväärtusega lihatoodete äri kasvatanud. Näiteks tõid lisamüüki üle Baltikumi uus Talleggi Kiievi kotlet ja Lihaka sarja uued tooted,” rääkis Soorm. Kasvu on kosutanud ka erinevad efektiivistamise meetmed,  nagu näiteks linnuliha töötlemise koondamine ühte uude tehasesse Tabasalus.

“Tarneketis oleme liikunud riigipõhiselt juhtimiselt kogu Baltikumi põhisele juhtimisele, mis on kiirendanud protsesse ja hoidnud kokku kulusid,” rääkis Soorm kasvust. “Uue aasta perspektiiv on konservatiivne – ühest küljest on küll sööda sisendite hinnad langenud, kuid sealiha ekspordi peatumine EList Venemaale seab meid täiesti uue olukorra ette, mis pikemalt kestes võib ELi seakasvatusele tähendada ellujäämisvõitluse algust.”

Mullu kasvas Eesti tööstus 3%

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2013. aastal 3% rohkem toodangut kui aasta varem, teatas statistikaamet. Suurenes nii eksport kui ka müük kodumaisele turule. Kogu eelmise aasta jooksul näitas töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes mõõdukat kasvu. Erandiks olid august, kus toodang jäi varasema aasta tasemele, ning september ja detsember, kus see kahanes.

Aasta varasema taseme ületas toodang mullu enam kui  pooltes tööstusharudes. Positiivselt mõjutasid toodangu kasvu kolm olulisemat tööstusharu – elektroonikaseadmete tootmine ja puidutöötlemine, kus toodang suurenes võrreldes 2012. aastaga 6%, ning toiduainete tootmine, kus kasv oli 3%. Negatiivselt mõjus langus metalltoodete, elektriseadmete ja masinate tootmises. Mullune toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2012. aastaga võrreldes 5%. Nõudlus kodumaisel turul oli veidi nõrgem – aasta varasemaga võrreldes müüdi 4% rohkem.

Maailma tippjuhtide kindlustunne tööstussektoris on kasvanud

Juhtide optimism kasvab, selgus värskelt avaldatud PwC maailma tippjuhtide uuringust, mis võrdleb erinevate majandusharude ettevõtjate tulevikuootusi. Seda nii enda ettevõtte, oma tööstusharu kui ka kogu maailmamajanduse kasvu osas, samuti sai vaagida sarnasusi ja erinevusi hinnangute puhul riskidele ja võimalustele.

Kindlustunne on kasvanud. Nagu tippjuhtidel tervikuna, on ka tööstussektoris kindlustunne tuleviku ees keskeltläbi kasvanud, ent on siiski mõnevõrra madalam kui teistes majandusharudes.Kui keskmiselt oli oma ettevõtte käibe kasvus 12 kuu perspektiivis veendunud 39 protsenti uuringus osalenuist, siis masinatööstuses ja autotööstuses oli vastav suht­arv 34, keemiatööstuses 33 ning metallitööstuses vaid 19 protsenti.Seejuures valitseb korrelatsioon, et mida enam usutakse maailmamajanduse kasvu, seda enesekindlamad ollakse ka enda ettevõte kasvuootuste suhtes.Ka hinnatakse valdavalt enda ettevõtte kasvuväljavaateid kõrgemalt kui oma tööstusharu omi.

Suurim mure: energia- ja toorainehindade tõus. Pole üllatav, et muude majandusharudega võrreldes oluliselt energia- ja toorainemahukamas tööstussektoris on tippjuhtide suurimaks mureks energia- ja toorainehindade tõus ja ebastabiilsus.Ehkki mure maailmamajanduse väljavaadete osas on mõnevõrra vähenenud, nähakse valuutakursside ebastabiilsuses endiselt olulist riski, kuna tööstuses ostetakse toorainet sageli välisturgudelt.Oluliste riskidena nähakse ka kasvavat maksukoormust, valitsuste ülereguleerimist ja liigset sekkumist ettevõtluskeskkonda ning ebapiisavat tegevust eelarvedefitsiidi ja riigivõla vähendamisel, ent võrreldes kogu uuringu keskmise tippjuhiga, on need valdkonnad tööstussektoris pisut rohkem tagaplaanil.

Suurim võimalus: uued turud. Muude majandusharudega võrreldes on tööstussektoris ligi poole rohkem neid tippjuhte, kes näevad oma ettevõtte kasvu peamise tagajana laienemist uutele turgudele. Väiksem (ehkki mitte vähetähtis) käibe kasvu allikas on toodete ja teenuste innovatsioon.Erinevate geograafiliste piirkondadega seonduvad ka erinevad emotsioonid. Aasia on endiselt tähtsaim kasvuturg, ehkki viimaste aastatega võrreldes on näiteks Hiina majanduskasvu tempo raugemas.Ka on mitmel Aasia turul tööjõukulud jõudsalt kasvamas. Põhja-Ameerika (peamiselt USA) hea taastumine sisendab optimismi, nii et mõnes sektoris nagu näiteks keemiatööstus, nähakse USA isegi Hiinast olulisema kasvuturuna. Euroopa tulevik seevastu on endiselt suur küsimärk: kõrge ostujõu poolest on piirkond küll atraktiivne, ent muret teeb selle kahanev globaalne konkurentsivõime.Kergetööstuse, sh toiduainetööstuse ettevõtted näevad suurt potentsiaali (ehkki koos suurte riskidega) demograafiliste protsesside mõttes atraktiivses Aafrikas.

Jalad maas, pilk tulevikus. Enamiku tööstusettevõtete jaoks oli viimase aasta olulisim kasumlikkust suurendav algatus seotud kulude kokkuhoiuga. See näitab, et suurettevõtete jaoks pole majanduskriisist alguse saanud kaalulangetus veel läbi ja valdkondi, kus efektiivsust suurendada, jätkub senini.Levinuimaks vastuseks küsimusele, milline on tõenäolisim tööstusharu lähiaastatel ümberkujundav suundumus, vastas aga enamik tööstussektori (eriti elektroonika- ja farmaatsiatööstuse) tippjuhte, et selleks on tehnoloogia areng, milles nähakse nii võimalusi kui ka riske.

Muutusteks valmis, nende elluviimine aga venib. Ehkki üldiselt peab enamik vastanud globaalsetest tippjuhtidest oma ettevõtet muutusteks pigem hästi valmistunud olevaks, siis lähemal vaatlusel selgub, et oluliselt vähem on neid ettevõtteid, kes oma vastavas valdkonnas (olgu selleks investeeringud, innovatsioon, personalipoliitika, juhtimisinfo vms) olulisi muutusi juba ellu viinud on, võrreldes nendega, kes muutusteks alles valmistuvad.Ka ei ole valmisoleku määr tasakaalus organisatsiooni sees: finants- ja üldjuhtimise üksused on võimalikeks muutusteks oluliselt paremini valmistunud kui näiteks müügi-, hanke-, klienditeeninduse ja personaliosakonnad.

 

Megatrendid, mis mo~jutavad tippjuhtide strateegiat

Tehnoloogia u¨likiire areng. Vo~rku u¨hendatud arvutite ja nutiseadmete arv seitsmekordistub ja¨rgmise 6 aasta jooksul.Demograafilised muutused. Aastal 2000 oli u¨le 60aastaste inimeste osakaal 10%, aastal 2050 u¨le 20%.Majandusvo~imu nihkumine arengu­maadesse. Aastal 2050 u¨letab E7 majandus G7 majandusi kahekordselt.Linnastumine. Aastal 2050 elab 72% inimestest linnades.Loodusressursside nappus ja kliimamuutus. Aastal 2030 elab Maal 8,3 mld inimest, kes vajavad 50% rohkem energiat, 40% rohkem vett ja 35% rohkem toitu.