Maavanem jääb ka uues valitsuses poliitkomissariks

Maavanemate ja maavalitsuste politiseerimine on olnud valitsuserakondade jaoks tulus tegevus. Need on võimuerakondade sildita partei­kontorid, mille eest aga endal sentigi maksta ei tule. Maavanema kontori abil on võimalik terves maakonnas erakonnale korralik toetus üles töötada – see on tõestatud.

Kaheksa maavanemat. ­IRLi kuulub kaheksa maavanemat: Ida-Viru, Järva, Põlva, Pärnu, Rap­la, Saare, Viljandi ja ­Võru maavanem. Mitmel neist on ametiaeg üsna pea lõppemas, kuid probleemiks pole ka tegelikult ebasobivate varasem välja­vahetamine.

Üldisem probleem on hoopis selles, et praegusel kujul on maavalitsused ja maavanema institutsioon oma tähtsuse minetanud ning sisulise funktsiooni kaotanud. Riigi juhtimise tsentraliseerimine on jätnud maavanemad ilma võimuta ja maakonnad arenguks vajaliku rahata. Sisulist suhtumist maavanema töösse näitab kurioosselt Lääne maavanem, reformierakondlane Innar Mäesalu, kes tunnistas avalikult, et peamine põhjus ametikoha vastuvõtmiseks on see, et ta ­ootas küll ­Võru maavanema ametit, aga see läks kahjuks IRLile.

Kuna maavanema amet on sedavõrd suurepärane võimalus tegeleda oma koduerakonna tugevdamisega, siis oleks ime, kui uus koalitsioon läheks selle institutsiooni kallale. Tõenäoliselt riisub Reform koore ning sotsid kõiki IRLi maavanemate kohti endale ei saa. Võib eeldada, et reformierakondlased tuntud poliittehnoloogidena sihivad just piirkondi, kus neil kohalike valimiste tulemused kesiseks jäid. Oluline on tähele panna ka seda, et kui IRL kaotab oma maavanemad ning ministriportfellid, võib varsti oodata üle Eesti mitme omavalitsusjuhi lahkumist sellest erakonnast.

Institutsiooni lõpp. Maa­vanema rolli ja sisulise tähtsuse üle Eesti regionaalpoliitikas vaieldakse ühe kõvema häälega. Keskerakond näiteks leiab, et Eesti maksumaksja jaoks pole mõistlik pidada üleval politiseeritud maavanemaid. Oleme teinud ka valitsusele ettepaneku töötada välja õiguslikud alused maavalitsuse ümberkorraldamiseks ja maavanema institutsiooni lõpetamiseks. Sellega oleks võimalik tasakaalustada valdkondlikku ja territoriaalset juhtimist ning suurendada omavalitsuste ja omavalitsus­liitude mõju.