Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 18. märts 2014 kell 21:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Vene impeeriumiihalus elab edasi. Kes on järgmine?
Jalta konverents kinnistas 1945. aasta veebruaris Stalini võidud teises maailmasõjas ning lõi eelduse raudse eesriide langemiseks Euroopas. Jalta maailm lagunes koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Krimmi äsjane okupeerimine ja peatne annekteerimine Venemaa poolt on loonud aga uued eeldused Jalta maailma osaliseks taastamiseks. See on oht kogu Euroopa julgeolekule.
Venemaa presidendi otsus saata sõjavägi Krimmi okupeerima avas ka nende silmad, kes pidasid Gruusia sõda 2008. aastal eeskätt Mihhail Saakašvili suureks veaks.Krimmi sündmused näitavad ilmekalt, et impeeriumiihalus ning kättemaksusoov Nõukogude Liidu lagundamise eest elab Moskvas jõuliselt edasi. Ilma ajalugu teadmata pole võimalik ka mõista president Putini praegust käitumist.Vene kinnisidee. Vene ajaloolane Vassili Kljutševski kirjutas juba 19. sajandil, et “Venemaa ajaloo fundamentaalseks põhiteguriks on kas migratsioon või kolonisatsioon”. Ta rõhutas, et Venemaa suhetes Euroopaga on üheks häirivamaks teguriks piiride küsimus.Vene impeeriumi loomise algusaegadest saadik 15. sajandil on Moskva vürste ja hilisemaid tsaare paelunud kinnisideena tahe saavutada vaenlasele ebamugavat strateegilist sügavust niigi rasketes looduslikes tingimustes. Selle nimel oldi igati valmis kurnama riigi majandust ja pärisorjusesse surutud elanikkonda.Korduv ajalooline kogemus poolakate, prantslaste, sakslaste ja külma sõja tingimustes ka ameeriklaste sissetungide või vastutegevuse näol vaid tugevdas sellist mõtteviisi. Ka NATO laienemine on Venemaal kõige enam kirgi kütnud just sellesama strateegilise sügavuse kaotamise tõttu.Veel 1462. aastal oli hiljem impeeriumiks kasvanud Venemaa kaks korda väiksem kui praegune Eesti. Vene maade kogujaks kutsutud suurvürst Vassili III alustas impeeriumi rajamist Novgorodi ja Pihkva vabariigi okupeerimise ja annekteerimisega 15. sajandi lõpul. Täpselt sama skeemi kasutas Stalin Balti riikides 1940. aastal ja Putin Krimmis 2014. aastal.Liiga vagur lääs. Läänemaailma liiga vagur ja hilinev hoiak ei ravi sajandeid juurdunud Kremli agressiivsust. Venemaa praegune juhtkond käitub oma pikaajaliste traditsioonide järgi ning kui seda ei peatata, siis satub Euroopa julgeolek palju tõsisemasse ohtu.Krimmile on juba järgnenud Moldova separatistlik Dnestri-äärne vabariik, kes on samuti palunud ennast liita Venemaaga. Nende “referendum” peeti 2006. aastal, kui Venemaaga ühinemist toetas 97,2% hääletanutest. Kes on järgmine?- Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.