EASi kriis varjutab eesmärgi

Alustama peaks praeguse EASi meetmetepaketi hindamisest – mitte lähtudes nende abikõlbulikkuse või juriidilise korrektsuse seisukohast, vaid mõjususest. Kas on saavutatud eesmärgid, milleks meetmed ellu kutsuti? Olgu nendeks ekspordivõimekuse kasv, kõrgema lisaväärtuse loomine või teadussiire tootmisse. Praegu on selleks just sobiv aeg, sest uus ELi rahastusperiood pole veel alanud ja vana on sisuliselt lõppenud. Hindamisse tuleks kaasata asjatundjaid ülikoolidest kuni riigikontrollini.

Meetmeid vähemaks. Oletan, et tulemus saab olema piisavalt kriitiline ja praegused pea 100 meedet tuleb olulisel määral kokku tõmmata. Kindlasti peavad jääma innovatsiooni- ja regionaaltoetused, aga ettevõtluse arendamise juures piisaks ilmselt väiksemast arvust suurema mõjususega meetmetest.

Kindlasti on vaja programmi ettevõtluse “pudelikaelte” kõrvaldamiseks – paindlikke ja kompleksseid meetmeid, mille sisuks oleks tulemuste saavutamine ja selle jaoks vajadusepõhiste erilahenduste pakkumine. Eri ettevõtete puhul võib “pudelikaelaks” olla näiteks elektrivõimsus, kanalisatsioon, tööjõu koolitamine, ekspordiplaani väljaarendamine vms.

Ilmselt oleks vaja selgusele jõuda lubatavate riskide võtmise määras. Praegu tabab EASi hukkamõist olukorras, kus viimase 10 aasta jooksul toetatud 10 000 projektide hulgas on olnud ka mõnikümmend ebaõnnestumist. See ongi toonud kaasa olukorra, kus EAS on hakanud rakendama totaalset kontrolli, selmet probleeme ennetada. Eesmärgiks peaks olema uute asjade tegemine ja investeerimine tulevikuideedesse, mitte ainult praegustesse probleemidesse.

Organisatsiooni areng. Kindlasti tuleb tegeleda organisatsiooni enda arendamisega. Tuleb pakkuda teenust, mida ettevõtjad ootavad, ehk siis kujundada EAS ümber teenindus­organisatsiooniks. Sellisel moel, et tarkus pidevalt koguneks ja vajalikku kohta liiguks. Seda tarkust peab oskama taotlejatele selgitada ning vajadusel aidata neid ka argumenteerimise raskel teel. Võtmesõnaks on kvaliteedisüsteem, teeninduskeskused, õppiv organisatsioon. Minu mäletamist mööda olid sellised plaanid juhatusel töös ja nõukogul arutada juba mõni aasta tagasi, eks sealt tulekski jätkata.

Pädevusest rääkides peaks aga EASi juhatuse esimehel samuti olema äriettevõtete puhul nii iseenesestmõistetav õigus – võimalus moodustada oma meeskond. Praegu tal seda pole. Ehk siis saabuks ka organisatsiooni arenguks vajalik stabiilsus ja järjepidevus, mis praegu on kaduma läinud.