Kallis kodu oma raha eest

Kinnisvaraarendaja Metro Capital Managementi juhatuse liige Ain Kivisaar ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kinnisvarakonverentsil, et tunneb korterite kõrgete hindade pärast muret. Ta lausus, et see kasv ei saa enam kaua jätkuda, sest turg teeb oma korrektuuri. Kivisaar ütles, et turul pole ülemäära palju osalisi, paljuski tänu pankadele.

Kivisaare sõnul on vahel huvi tuntud, millal hakkavad pangad maa vastu laenu andma, nagu tehti enne majanduskriisi. “Pankurid, ärge seda jumala eest tehke! Ise nägime, kuidas eelmine selline periood lõppes,” ütles ta.

Uus Maa Property Advisorsi juhatuse esimees Ardi Roosimaa ütles, et kõige rohkem kallineb elukondlik kinnisvara, sest ehitatakse palju uusi kodusid parematesse piirkondadesse. Seega tuleb tema sõnul kinnisvara hinnatõusust rääkides silmas pidada, et jutt käib turu väga väikesest osast.

Tema sõnul sai buumi ajal osta keskmise palga eest pool ruutmeetrit kinnisvara, aga nüüd ruutmeetri.

Ostud oma raha eest. Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm tõi võrdluse USAga. Nii seal kui ka meil kerkib tema sõnul kinnisvara hind kiiremini kui palk. “Kuid Eestis on laenu andmine konservatiivne, USAs antakse rohkem laene. Eesti kinnis­varahindade tõus erineb varasemast buumist selle poolest, et ostetakse rohkem oma vara eest, pangad on konservatiivsemad kui eelmise kasvu­laine ajal,” rääkis Palm.

Ta nentis, et kui majanduskasv aeglustub, ei saa ka kinnisvara hinnad kerkida. “Baltimaades on palgakasv kiire, ligi 6–7%, inflatsioon aeglustub. Sel aastal peame purjetama läbi eratarbimise kasvu,” lausus Palm. Ta mõtiskles, et kui Eestisse tuleb raha peamiselt ekspordist, siis mis saab, kui peamised eksporditurud on languses?

Hinnad veel ei lange. Roosimaa sõnul on hinnatõusu tekitanud muutus kinnisvara kvaliteedis. “Uued objektid peavad vastama teistele nõuetele – energianõuded ja sertifikaadid. Suurt hindade alanemist oodata ei ole,” rääkis Roosimaa.

Kindel tõus tekitab küsimuse, kuhu investeerida. “Vähemalt Tallinnas oleme teinud panuse elamuarendusse – näeme selles kõige suuremat kasvupotentsiaali,” rääkis Kivisaar.

Ostjaid esialgu veel jätkub. Peamine korteriostja on Kivisaare sõnul kohalik eestlane. “Ta ostab endale elamiseks ja on seda võimalust oodanud mitu head aastat, aga nüüd on olemas piisav valik ja pankade tugi,” lausus ta.

Lisaks ostavad Kivisaare sõnul Eestis kinnisvara venelased, kusjuures kõige kallimad elupinnad lähevad Moskva venelastele. Palju kliente on tema ütlust mööda ka Skandinaavia maadest, eesotsas Soomega.

Korteri ostmine paberil on nagu naisevõtt idamaades

Maja pole veel valmiski, aga korterid on juba maha müüdud – sellised paberil tehingud pole sugugi harvad.

Korteri ostmist paberil võib võrrelda naisevõtuga idamaades, ütles Zavod BBDO reklaamiagentuuri loovjuht Marek Reinaas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kinnisvarakonverentsil. “Sa ei tea, mis tulemas on, või millega täpselt tegemist on. Pruudi isa ja vend kirjeldavad seda sulle, mõõgad vööl,” selgitas Reinaas.

Uus Maa kinnisvarabüroo turundusjuht Kaie Kass Agcay lisas, et korterit on paberil võimalik müüa siis, kui projektil on hea asukoht. “Kalamaja  piirkond ­aitab uut arendust juba ise müüa, aga  Mustamäele ja Õismäele toreda narratiivi loomine ja selle jutustamine potentsiaalsetele ostjatele – see on pikk protsess,” rääkis ta.

Agacy  hinnangul peab kliendile asjad segeks tegema nii, et kui tema omakorda hakkab sõpradele ja tuttavatele ostu selgitama, tekiks võimalikult vähe küsimusi. “Kui teete selgitustöö korralikult ja mida vähem peab ostja oma ostu põhjendama, seda paremini läheb müük,” rääkis Agcay.

Väismaiste ostjate kohta ütles Agcay, et näiteks soomlasele on väga tähtis isiklik kontakt. “Soomlaste ja Soome rikka puhul on oluline isiklik kontakt ja usaldus – kui ta juba ühe korra ostab, siis ostab ka teisel korral,” lisas ta.