Algasid Cervantese maiste jäänuste otsingud

Cervantese täpne matmiskoht kloostris on teadmata, kuna viimaste sajandite jooksul on hoonet põhjalikult ümber ehitatud ning kirjaniku haual pole kunagi olnud tahvlit. Ometi on ajaloolased kindlad, et jäänused asuvad kloostri põues. Projekti juht Prado kinnitab, et kui otsinguid saadab edu, saab kirjaniku haud korralikult märgistatud.

Otsinguid alustatakse georadariga, mis suudab maapõuest eristada inimluid. Arheoloogid loodavad Cervantese maised jäänused tuvastada vasaku käe järgi, mille ta lahingus türklastega vigastas.

Prado on ettevõtmist alustades lootusrikas ning veendunud, et kloostrist saab peagi sadade tuhandete turistide ja Cervantese austajate sihtkoht. Ta toob paralleeli Stratford-upon-Avoniga Inglismaal, mis meelitab turiste Shakespeare'i sünnikohana.

Ometi ei pruugi asjade selline areng olla kõigile meeltmööda, eelkõige nunnadele, kellele tänini tegutsev katoliiklik klooster on koduks. Kloostrielanikud, kellest kõige noorem on 82-aastane, pole oma territooriumilt väljas käinud juba 40 aastat.

Maailmakuulsa romaani "Don Quijote" autor Miguel de Cervantes oli nooruses sõjaväelane. Ta osales 1571. aastal Kreekas Lepanto lahingus, võideldes Ottomani impeeriumi vastu, ning sai seal vasakust käest haavata. Hiljem hoidsid alžeerlased teda viis aastat vangistuses. Sõjaväest erru läinud Cervantes kolis Hispaaniasse, kus kirjutas suurema osa oma raamatutest. Arvepidajana elatist teeninud kirjanik suri 1616. aastal ja maeti Trinitarias Descalzasi kloostrisse.