Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigist väljasaatmisega karistatakse järjest enam
Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et kohus mõistab Eestis kuritegusid toime pannud välismaalastele üha enam lisakaristusena riigist väljasaatmist ning kohaldab ka sellega seoses aastatepikkuseid sissesõidukeelde.
Viimase kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110-le välisriigi kodanikule 20-st erinevast riigist, teatas ministeerium. Väljasaatmiste arv on viimasel neljal aastal oluliselt kasvanud. Kui 2010. aastal mõistis kohus lisakaristusena väljasaatmise veel 16 süüdimõistetule, siis 2013. aastal juba 50-le.
Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed. Väljasaadetute seas oli kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kaugemad päritoluriigid, kuhu süüdimõistetuid saadeti, olid näiteks Hongkong, Pakistan ja Ghana.
Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegude toimpanemisega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks.
Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on keskmiselt 4,4 aastat. Võrreldes varasemaga on märgatavalt vähenenud väga pikkade, 8 kuni 10 aastaste sissesõidukeeldude osakaal. Viimane on seletatav sellega, et väljasaadetmist mõistetakse üha kergemate kuritegude eest.
Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokkuleppemenetluse tulemusena. Võrreldes teiste kohtutega on väljasaatmisotsuseid teinud kõige vähem Viru maakohus.
Reaalset vangistust tuleb kanda 15% väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.