Jälgimine töökohal: kust algab ebaseaduslik jälitustegevus?

„Oluline on silmas pidada, et andmete töötlemine peab olema põhjendatud. Andmete töötlemisel on kõige olulisem, mis on jälgimise eesmärk,“ rõhutas Levandi.

Tööandjal on töötaja kontrollimiseks mitmeid võimalusi.

Tööandja domeeni e-mailid. Enamasti eeldab tööandja, et e-mail on töövahend tööülesannete täitmiseks. Kui tööandja soovib, et sellelt domeenilt isiklikke meilivahetusi ei käiks, tuleb sellest töötajat teavitada. Ametikohal, kus on suur kaadrivoolavus, soovitab Levandi aadressi mitte isikustada. Nii ei pea aadressi hiljem sulgema, samuti ei riku tööandja selle jälgimisel töötaja õigusi.

Kui e-mail on isikustatud, peab töötaja teadma, kes, mis puhul ja millal tema käsutuses e-maili jälgib. Töötaja poolt avamata kirju ei tohi lugeda. Olgugi, et töötaja teab, et tööandja eeldab, et aadress on vaid tööga seotud kirjavahetuseks, võivad kolmandad isikut ikkagi isiklikke kirju saata.

Levandi märkis, et tegelikult ei peaks tööandja töötaja e-maile jälgima, samas võib see vajadus olla erandlik, kuid kindlasti mitte praktika.

Internetikäitumise jälgimine. Internetikäitumise jälgimiseks on palju võimalusi ja programme, et vaadata, milliseid võrgulehti töötaja kasutab. „Kui tahate internetikäitumist jälgida, siis turvalisuse ettekäändel ei ole see põhjendatud,“ selgitas Levandi. Ta lisas, et töötajaga peab olema usaldussuhe, tema käitumise kontrollimine tekitab stressi ja hõõrumist. Seda, kas töö on tehtud või mitte, näete töötulemustest, mitte internetikäitumise jälgimisega.

Kaamerad. Turvalisuse tagamiseks on kaamera õigustatud. Levandi rõhutas aga, et oluline on vahet teha, miks kaamerat kasutatakse. Seda võib kasutada isikute ja vara kaitseks ning olukorras, kus on reaalne oht isikutele või varale.

Levandi märkis, et kaameraga jälgimine tuleks hoolega läbi mõelda: kas see on ikka vajalik ja kas kaamera tagab turvalisuse või on muid alternatiive. Tööandjal lasub kohustus töötajale ära põhjendada kaamera olemasolu ja suund, samuti info, kes salvestusi jälgivad ja kui kaua salvestusi hoitakse.

Telefonikõned. Pealtkuulamine on jälitustegevus. Kui seda tehakse salaja, on tegemist rikkumisega. Levandi märkis, et ilmselt oleme me kõik mõnele teenusepakkujale helistades kuulnud lauset: „Paremaks klienditeeninduseks teie kõne salvestatakse.“ Kui osapoolt kõne salvestusest teavitatakse, võib seda teha. Sageli kasutatakse kõnesid aga töötaja hindamiseks. Saamaks teavet näiteks sellest, kas töötaja suhtleb kliendiga piisavalt viisakalt jne. Tööandjal tuleks aga Levandi sõnul hinnata, kas on inimest vähem kahjustavaid viise, kuidas töötajat hinnata. Järjepidevat pealtkuulamist ei peaks olema.

Kui töötaja kasutab tööandja telefoninumbrit ja talle hüvitatakse osa arvest, siis on tööandjal õigus saada kõneeristus. Küll aga tuleks töötajal enne ära märkida erakõned, mida tööandja kompenseerima ei pea.

Pärast töösuhet. Pärast töötaja lahkumist tuleb töötaja meiliaadress sulgeda järgmisel päeval. Kui töötaja on nõus, et aadress on pikemalt avatud, siis peab ta selleks soovi või nõusolekut avaldama. Praktikas see on aga sageli teisiti.

Levandi pakkus lahendusena, et töötaja aadressile tulnud kirjadele genereeritakse automaatvastus, mis teavitab töötaja lahkumisest ning uuest kontaktaadressist või numbrist, mille abil ühendust saab.

***

Ekraanipildi reaalajas jälgimine on tõsine privaatsuse rikkumine. Füüsiliselt ekraani vaatamine aga mitte.

Tööandjat on privaatsuse rikkumise korral võimalik karistada kuni 50 000 euroga (ettevõtte puhul), eraisikut 18 000 euroga, samuti võib algatada väärteomenetluse.

Andmekaitse inspektsioon teeb hea meelega pigem ennetus- ja abistavat tööd, kui karistab.