Moodne aeg panga moodi

Umbes kuu aja pärast jäävad Swedbanki kontorist ilma Saue, Kose, Väike-Maarja, Tapa, ­Türi, Orissaare, Abja-Paluoja, Tõrva ja Räpina inimesed. Mitmesse maakonda jääb alles ainult üks kontor.

Alates sellest, kui turuliider hakkas kontorivõrku koomale tõmbama, on nad toonud põhjenduseks, et käes on moodsad ajad – pangateenused on kolinud internetti ja me ei vaja enam pangatöötajaga silmast silma kohtumist. Praegu tundub aga, et allesjäänud kontorite puhul on pank sama asjaolu ära unustanud.

Lahti vaid tööpäeviti kella viieni. Hiljuti kurtsid mu Rakvere tuttavad, et kui neil on vaja pangakontorisse asju ajama minna, tuleb neil töölt ära küsida – kontor on avatud vaid kella viieni ja ainult tööpäeviti.

Mu Viljandimaa vanavanemad, kes ei kasuta ega hakkagi kunagi internetti kasutama, ei pääse Viljandisse pangakontorisse, sest lapsed, kes neid sinna transpordiks, saavad külla tulla vaid nädalavahetusel.

Teised sugulased, kes töötavad Soomes, peavad siinse pangaga asjade ajamiseks Tallinnasse või Tartusse sõitma, sest vaid seal on kontor lahti laupäeval-pühapäeval.

Swedbank on unustanud, et moodne aeg ei tähenda ainult interneti kasutamist, vaid ka seda, et inimesed käivad kella 9–17 tööl. Ning sedagi, et põlvkonnad ei ela enam koos, aga samas on meil arvestatav hulk eakaid, kes ei saa internetis raha­asju korda aetud.

Moodne aeg tähendab ka väljaspool Eestit töötamist ja siia vaid nädalavahetuseti jõudmist.

Olen nõus, et kontorite sulgemise teema on tihti üle­dramatiseeritud ja vastuseisjate argumendid emotsionaalsed. Äriettevõte ei saa tõesti pakkuda tellerit lihtsalt seltsiliseks mõnele eakale, kes on päeva jooksul pangakontori ainus klient. Maakonnakeskustes võiks turuliidriks olev pank kohelda kliente siiski võrdselt Tallinna, Tartu ja Narva inimestega. See tähendab pakkuda neile kõiki samu teenuseid ning olla vähemalt mõne tunni lahti ka töö­välisel ajal.

Peaks korda minema. Esiteks on see ettevõtte sotsiaalse vastutustundlikkuse küsimus, mis peaks ühele Rootsi taustaga ette­võttele küll korda minema. Teiseks võib eeldada, et praegu suletavate kontorite tõttu kasvab keskustes nõudlus kontoriteenuste järele. Kontorisse peavad jõudma ka need, kes varem ehk ajasid asju kohalikus kontoris lõunapausi ajal.

Kolmandaks pole pangandusäri lihtsalt äri nagu iga teine. Me kõik oleme sisuliselt sunnitud oma raha pangas hoidma ja seega ka sunnitud nende teenuseid kasutama. Seega peaks pank suutma meie jaoks olemas olla. Öelda siinkohal poodniku kombel, et kui ei meeldi, mine teise poodi, on demagoogiline ja ebaõiglane.