Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uudam: riskiinvestorid toovad kuni pool miljardit eurot
2015. aasta lõpuks tekib Baltimaadesse 6–7 era- ja riskikapitalifondi, mille hallata on 450–500 miljonit eurot, ennustas Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Margus Uudam. “Meil on lähiajal Eesti ettevõtetele häid uudiseid, mis mõjutavad oluliselt finantseerimisvõimalusi,” alustas Uudam oma ettekannet eelmisel nädalal toimunud Big4 konverentsil.
Pool miljardit Balti turule. Uudam ütles, et järgmise aasta lõpuks tekivad fondid, mis otsivad Eesti ettevõtteid, kellel on hea meeskond, hea kasvupotentsiaal ja kes alustavad tegevust või on juba korralikus kasvufaasis.
Fondide haldusse jääb Uudami sõnul kuni poole miljardi euro suurune summa, mida pakutakse valdavalt Baltimaade turule, osalt ka Soome või Poola. Mitmed fondid on algatatud Eestist, mis annab suurema eelise Eesti ettevõtetele. “Ühtpidi võib vaadata, et ettevõtetel on laenupiir juba käes ja see seab kasvule pudelikaela. Omakapitali oleks juurde vaja, ise investeerimiseks nii palju võimekust ei ole ja ettevõtte kasv jääb paigale,” kõneles Uudam.
Kahetsusväärselt väike number. Uudam märkis, et pool miljardit võib tunduda tohutu rahapakkumisena ja tekib küsimus, kuhu see summa pannakse. “Tegelikult, kui teeme matemaatika ära, siis ei ole see suur summa. Eesti ettevõtete peale tähendab see aastas 20–30 miljonit eurot investeeringuid. Tegemist on lausa kahetsusväärselt väikese numbriga,” rääkis Uudam.
Ta selgitas, et selliste numbriteni jõuab, arvestades, et kõik fondid investeerivad mitmes riigis ja investeeritavast rahast kolmandik tuleb Eestisse. Lisaks paigutavad fondid raha viie aasta jooksul, mis tähendab, et aastas investeeritakse vaid väike osa.
“Põhieesmärk on see, et Eesti ettevõtetel oleks oma kapital kergelt kättesaadav, selliselt, et ettevõtjal on konkurentsipilt, mitu fondi konkureerib, et pakkuda kapitali,” ütles Uudam.
Kui kokku lüüa, milline on keskmine tehingumaht ja kui suur on tehingute sagedus, toimub aastas tema sõnul 10–13 tehingut. Eelkõige saavad head võimalused investori leidmiseks idufirmad ja innovaatiliselt alustavad ettevõtted. Neile keskenduvaid riskikapitalifonde tuleb kolm, lisaks äriinglid. Nii-öelda traditsioonilistele ettevõtetele on kaks fondi, mida on Uudami hinnangul vähe ja neid on kindlasti juurde vaja.
“Meil on kõvasti tööd, et tuua turule uusi fonde ja fondihaldureid. Selles valdkonnas ei ole piirang raha, ehkki me tihti nii mõtleme. Meie põhiline piirang on vähene arv investeerimiskogemusega fondihaldureid. See on põhiline, mille nimel töötame, et neid oleks rohkem,” rääkis Uudam.
Ta lisas, et selleks üritatakse luua rahvusvahelisi meeskondi.
Ettevõtlusega partneriks. Uudam ütles, et tulevaste fondide vedajad on Balti riigid, Eestis valitsuse tasemel Kredex ja Euroopa investeerimisfond.
“See on positiivne areng, mille nimel aktiivselt töötame ja kus me loodame, et meil õnnestub saada Eesti ettevõtlus ja ettevõtjad heaks koostööpartneriks. Uuringud näitavad, et teadlikkus sellest on väga madal ja suur töö tuleb ära teha,” kõneles Uudam.
Mis on mis
Eesti Riskikapitali Assotsiatsioon
Ühendab era- ja riskikapitali fonde. Põhiliikmeid 38.Põhiliikmete halduses 186 miljonit eurotPortfelliettevõtteid 72, 7400 töötajat, käive 722 miljonit eurot. Osa vara võlakirjades ja hoiustes.
Kes on kes
Margus Uudam
Otseinvesteeringute juht Skype’i kaasasutajate firmas Ambient Sound Investments.Ettevõtte halduses on 90 miljoni euro eest erinevaid varaklasse, sh riskikapital.Investeerinud 25 start-up’i, teinud 8 väljumist.