Eesti maksud võivad peletada

Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas ütles, et maksukeskkonna headus sõltub vaatenurgast. Tema sõnul on Eesti endiselt hea neile, kelle eesmärk on kasumit teenida ja seda edasi investeerida, kuid vastupidine, kui ettevõtjal on soov kasum ettevõttest välja võtta ehk dividendi maksta. Siis pole Eesti tulumaksumäär 21% enam väga konkurentsivõimeline, sest näiteks Lätis ja Leedus on see Tingase sõnul 15% ja Soomes 20%.

Tingase hinnangul on paljude äriühingute kasumid aastatega nii suureks kasvanud, et investeeringuteks seda enam ei vajata, kuid lõpuks tahab iga ettevõtja ja välisinvestor kasumi ka välja võtta.

Idufirmadele pole mingeid eeliseid. “Eesti maksusüsteem ei anna mingeid eeliseid start up’idele ega alustavatele äriühingutele, kel pole kasumit. Neile ja üldse teenussektorile ja tööjõumahukate äriühingutele on probleem kõrged tööjõumaksud. Sellele on ka väliseksperdid tähelepanu juhtinud ja seda probleemi tunnetavad ekspordiga tegelevad ettevõtjad,” märkis Tingas.

Ta ütles, et abiks oleks mõistlikul tasemel sotsiaalmaksu ülempiir. “Valdusühingutele on suurimaks probleemiks, et meil pole tütarühingu müügi maksuvabastust, mis on enamikus Euroopa riikides. Meil on küsimusi, millele peame mõtlema riigi konkurentsivõime seisukohalt. Liiga sageli klammerdutakse riigieelarve küsimustesse, vaatamata suurt pilti,” ütles Tingas.

Läti ja Leedu on mööda läinud. ASi Helmes juht Jaan Pillesaar märkis aasta alguses, et Eesti madalad maksud on müüt ja muinasjutt. KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusteenuste valdkonna juht Joel Zernask märkis maksukonverentsil BIG4, et Eesti lähinaabrid Läti ja Leedu on rahvusvahelises maksukonkurentsis suuremas plaanis Eestit edestanud. Tema hinnangul on Eesti suur miinus puuduvad maksusoodustused investorite meelitamiseks.

Soraineni maksuekspert Kaido Loori hinnangul tuleks arutada, kas ei peaks põhiseadusesse lisama tingimust, et maksukoormus ei tohi ületada näiteks 30% sisemajanduse kogutoodangust ning maksustada rohkem asju (nt kaalumaks) ja vähem tööjõudu.

Loor ei pooldanud mõtet rakendada makse tegevusvaldkonna- või sektoripõhiselt. “Riigi juhtimisest jääb mulje, et teaduslikule analüüsile ­eelistatakse teisi kriteeriume. Samuti tekib küsimus maksueelise ajalisest pikkusest ja suurusest. Miks peaks teised maksumaksjad sisuliselt maksueelisega valdkonda sponsoreerima?” märkis Loor.

Loor ütles, et maksuõiguse teooria järgi ei tohi maksud  moonutada ettevõtluskeskkonda. “Võtame näiteks FIE “väljavõetud” kasumi ja äriühingust väljavõetud kasumi erinevat maksustamist (tulumaks + sotsiaalmaks FIE-le ja tulumaks äriühingule). Selle tulemusel on meil üle poole äriühingutest ühemeheühingud, mis on suuresti mõttetu bürokraatia ja energia raiskamine, mille on tekitanud maksuõigus,” tõi Loor näite.

Ka PricewaterhouseCoopers ASi juht ja partner Ago Vilu lausus, et sektoripõhiste maksusoodustustega tuleks olla ettevaatlik, sest need võivad tekitada konkurentsimoonutusi. “Sellega annaksime ametnikele ja poliitikutele võimaluse otsustada, kellel peaks hästi minema. Kaaluda võiks soodustuste tegemist väga suurtele ja Eesti majandusele olulistele investeeringutele, aga sellistele soodustustele tuleks sätestada selged kriteeriumid,” märkis Vilu. Ta lisas, et maksusoodustust tehes tuleks lähtuda loodavate töökohtade arvust ja ekspordi mahust.

Eesti kaubandus-tööstuskoja juht Mait Paltsi hinnangul võiks jätkata praeguse maksujoonega. Ta ei näe põhjust luua täiendavaid sektori­põhiseid makse. “Eesti väikesele ja avatud majanduskeskkonnale on mõistlik tagada, et majanduse tegevusalade struktuur oleks mitmekesine. Luues ühele sektorile kunstlikult eeliseid, võib küll saavutada teatavat edu lühiajaliselt, kuid pikem kasu on küsitav,” märkis Palts. Ta lisas, et erandid tekitavad vaidluse, kes saab eelise ja kes peab jätkama ebasoodsas olukorras.

Lihtsuse võlu. Palts peab erandite haldamist kulukaks. “Praegu on kõik ettevõtjad kiitnud Eesti maksusüsteemi just selle lihtsuse pärast. Välis­investoritelt pole kuulda suuremaid probleeme. Alati on neid, kes sooviksid saada erikohtlemist ja maksuerandeid ning tõsi on see, et mitu riiki selliseid erikohtlemisi võimaldavad. Kas peaksime sama teed minema? Pigem mitte,” märkis Palts.

Tema hinnangul ei ole praegune süsteem parim, kuid iga teine ei ole seda samuti. “Vaevalt, et on olemas ühte ja ideaalset maksusüsteemi, mis kõigile sobiks. Alati on keegi, kes leiab, et teda koheldakse halvemini või süsteem võiks toetada just konkreetseid investeeringuid. Ideaalne oleks vast vaid mudel, kus makse üldse ei oleks – see, nagu me teame, ei ole aga võimalik,” märkis Palts

 

Mida muuta, et investor Eestisse tuleks?

KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusteenuste juht Joel Zernask soovitab:Alandada üksikisiku tulumaksumäära.Suurendada maksuvaba miinimumi. Palku ja elatustaset arvestades on maksumäär kõrge.Kehtestada sotsiaalmaksu lagi, mille maksimaalne määr oleks kolmekordne keskmine brutopalk. See motiveeriks ettevõtjaid naasma klassikalise palgamaksustamise juurde.Alandada tulu- ja sotsiaalmaksu ajutiselt Eestis töötavate välismaa spetsialistide palkadelt.Nad loovad lisandväärtust, ent ei koorma oluliselt sotsiaalsüsteemi.Kehtestada väikefirmadele ja start up’idele maksusoodustused.Parandada osalusoptsioonide maksustamist – lühendada ajad ja laiendada rakendusala.Vabastada erisoodustusmaksudest töötajate tervisele tehtud kulud.Teha maksusoodustused R&D valdkonda. Kui riigi visioon on rajada targa teadmise arendamise keskus, tuleb neid ettevõtjaid ka toetada.Alandada R&D töötajate palkadelt tööjõumaksude määrasid.Vabastada litsentside ja patentide tulu tulumaksust / alandada selle määra.Kehtestada käibemaksu bad debt relief.