Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnriik Tallinna NSV rajatakse prügile
Tallinna linnavalitsuse põhiülesanded ja poliitiline propaganda on lootusetult sassi läinud. Linnasunni meetodiga on võimalik teha nii televisiooni, panka kui ka jäätmemajandust.
Kui Tallinna linn omandab Tallinna Prügila sajaprotsendilise osaluse, läheb kolmandik Eesti jäätmekäitlusturust uue loodava prügimonopoli kätte. Kohaliku omavalitsuse voli järgi hinnastatavas teenindussektoris hakkab edaspidi tegutsema vaid üks ettevõte. Linnriik Tallinn võtab üha selgemat kuju. Vaba turumajandus? Liberaalne Eesti?
Kolmandiku “linnastamine”. Kui munitsipaalpangast vaevalt kohe olulise turujõuga pank saab, siis jäätmekäitlusturule tähendab Tallinna jäätmete 100%-line “linnastamine” kolmandiku jäätmeturu natsionaliseerimist. Huvitav, kuidas reageeriks Rootsi riik, kui Tallinn ühel päeval teatab, et sularahaautomaadid Tallinnas peavad kuuluma ainult linnapangale?
Tallinn tahab ühest küljest olla metropol ja ärikeskus, kuid tulevikus ei ole siin paljudes olulistes ärivaldkondades ettevõtlusvabadust neile, kes ei mahu või ei taha mahtuda linnavalitsuse toiduahelasse. Munitsipaliseerimist saatev retoorika tembeldab ettevõtjad kasuahneteks ja ebausaldusväärseteks tööandjateks, mis tekitab süüdistatavates kimbatust ja põlgust, sest need kasuahned ettevõtjad hoolitsevad pidevalt nii riigi kui ka omavalitsuste maksutulu eest, mille abil muu seas toimetab Tallinn oma majandusväliste eksperimentidega.
Millise signaali saadavad säärased sammud välisinvestoritele, kui Eesti suurimas majandusruumis viljeleb kohalik omavalitsus Venetsueela stiilis tururegulatsioone ning kehtestab tavatarbijale uusi läbinähtamatuid makse ettevõtluskeskkonna monopolide loomise kaudu? See kehtib nii jäätmekäitluses kui ka teistes valdkondades. See, mida ühele lubatakse tasuta, tuleb teisel kinni maksta. Mida segasemad ja varjatumad on omavalitsustes raha liikumise teed, seda vähem tasub Eestis suurelt unistada.
Näiliselt tasuta. Näiliselt tasuta ühistransporti saab pakkuda siis, kui linnakodanikud oma maksudega selle kaude kinni maksavad ning riik uued bussid ja trammid ostab. Munitsipaalpoodi saab pidada, kui selle kahjum kaetakse linnale kuuluva Nõmme turu tulemi arvel. Vene kirikut saab ehitada, kui linnapea käib lobi tegemas idapiiri taga.
Tasuta saab jäätmeid koguda siis, kui Tallinna sissekirjutust omavad ka ümberkaudsete valdade elanikud ning kui sisuliselt kogu Eesti maksutulu laekub tulevikus Tallinna linnakassasse.
Samas linnahall ja Kopli liinid vist jäävadki läänest investorit ja kordategemist ootama. Nagu ka Tallinna auklikud teed. Linnavalitsuse põhiülesanded ja poliitiline propaganda on lootusetult sassi läinud.