Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansipile konkurenti pole
Riigikogu arutas täna endise peaministri Andrus Ansipi nimetamist eurovolinikuks, peaminister Taavi Rõivase kinnitusel teisi kandidaate peale Ansipi üles pole kerkinud.
Peaminister Taavi Rõivas ütles riigikogu ees esinedes, et tema esitas valitsusele kaalumiseks vaid ühe nime, Andrus Ansipi oma, ja see nimi sai kogu valitsuse toetuse. "Nii et meil ei olnud vajadust alternatiivide üle arutamiseks. Ma usun, et te nõustute minuga, kui ma ütlen, et väga raske on leida Eestist teist isikut, kelle kogemus riigijuhtimisel ja ka Euroopa asjade ajamisel oleks sedavõrd kaalukas nagu Andrus Ansipil. Ma arvan, et see kandidaat tegelikult ju liiga üllatuslikult ka ei saanud tulla," rääkis Rõivas.
Volinikukandidaat Ansip ütles riigikogu ees, et tema vaateid teavad riigikogu liikmed väga hästi. "Olen olnud ja olen ka edaspidi liberaal, kes näeb lõimumises võimalust edendada Euroopa kodanike vabadusi, heaolu ja julgeolekut. Just julgeolek osutus keskseks teemaks nüüdsetel valimistel," lausus Ansip.
Ansipi sõnul on üks oluline julgeolekuküsimus Euroopa Liidu energiasõltumatuse tagamine. Samuti tuleb toetada demokraatlike arengusuundade ja heaolu kasvu meie naabruskonnas, eelkõige Ukrainas.
Kolmandaks tuleb Ansipi sõnul tugevdada majandust. "Majanduslik paigaltammumine, tööpuudus ja lootusetus tekitavad kergelt pinnase äärmuslike vaadete levitamiseks," nentis ekspeaminister. "Me ei ole veel kaugeltki kasutanud ära kõiki ühtse turu võimalusi viisil, mis annaksid tugevama tõuke majanduse arenguks ja töökohtade loomiseks. Digitaalse ühtse turu arendamine on siin esmane. Samuti on oluline piirideülese taristu loomine, mis võimaldaks kasutada ühtse turu potentsiaali, ning vabakaubanduslepingute sõlmimine Euroopa Liidu tähtsamate kaubanduspartneritega."
Ansip märkis Euroopa Liidu võimaliku laienemise kohta, et on küll käimas läbirääkimised mitmete riikidega. "Kuid tõenäosus, et need läbirääkimised jõuavad sellesse faasi, et mõni riik võiks järgmise viie aasta jooksul tõepoolest Euroopa Liiduga liituda, ei ole väga suur, see nõuab ikka väga suurt pingutust. Jutt käib eelkõige Lääne-Balkanist, aga ka Türgist," rääkis ta.
Volinikukandidaadi osas riigikogu mingit otsust langetama ei pea ning arutelu lõpetati.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.