Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutse- ja töötamise registri võiks siduda
Töötamise registri saaks muuta tööandja jaoks lisakohustusest kasuliku info allikaks, kui siduda see kutseregistriga.
Peagi rakenduva töötamise registri kasusaajatena nimetatakse haigekassat, töötukassat, sotsiaalkindlustusametit, politsei- ja piirivalveametit, maksu- ja tolliametit ning lõpuks töötajat, kes saab kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud, talle tehtud väljamaksed deklareeritud ja maksud tasutud.
Kutsekoda kavatseb teha ettepaneku siduda töötamise register ka kutseregistriga. Ettevõtja saaks siis töötaja värbamisel automaatselt teavet tema kehtivate kutsetunnistuste ja seeläbi ametialase pädevuse kohta. Alates 2001. aastast on väljastatud 88 496 kutsetunnistust, neist kehtib 66 382. Valdavalt on inimesel mitte rohkem kui üks kutsetunnistus. Seega on kutsetunnistus umbes kümnendikul Eesti tööealistest.
Huvi on erinev. Töötaja kutsetunnistuse olemasolust huvitumine on praegu kutsealati erinev. Nendel kutse- või tegevusaladel, kus tööleasumine on seadusega reguleeritud, on huvi iseenesestmõistetav. Muudes valdkondades sõltub see rohkem konkreetsest tööandjast, organisatsioonikultuurist või kokkulepetest sellel kutsealal. Näiteks kinnisvara hindajate ühing on kutsealasiseselt kehtestanud kutsetunnistuse olemasolu nõude, kuigi otseselt ühestki seadusest see ei tulene. Sagenemas on ka praktika, kus riigihangetel osalemise eelduseks või eeliseks on vastava valdkonna kutsetunnistuse olemasolu.