Ligi ametnike palgatõusust ei vaimustu

Rahandusminister märkis, et valitsus on 2008. aastast saati riigipalgaliste palgakulude kasvu piiranud. “Kõigepealt kärpisime palgafonde, siis külmutasime. Eelmine aasta oli esimene kord, kui jagasime riigieelarvest palgafondi lisaraha,” rääkis Ligi eilsel pressikonverentsil. Kokku eraldati palga­fondi kasvuks kõikidele valitsemisaladele riigieelarvest lisaraha 4,4%.

Keskvalitsuse palgad kasvasid möödunud aastal kokku 8,3%, ulatudes 1106 euroni kuus. Eesti keskmine palk kasvas möödunud aastal 6,4%, olles 948 eurot kuus. Riigiametnike palk oli möödunud aastal 1204 eurot, kohalike omavalitsuse ametnike oma 1077 eurot kuus. Kuna möödunud aasta aprillis tehti avaliku teenistuse struktuuris muudatusi, on Ligi sõnul ametnike palgakasvu raske hinnata. Küll aga leiab ta, et palgad kasvavad liiga kiiresti.

Soovimatu konkurents erasektoriga. “Eestis räägitakse ohtlikult kiirest palgatõusust, kuid kesk­valitsuses tõusid palgad veelgi kiiremini. Liigagi kiiresti,” märkis Ligi. “Oleme palgakonkurentsis erasektoriga, mida me ei tahaks teha. Tahaks, sest talente on riigisektoris vaja, kuid palgakasvu number meid ei vaimusta,” ütles ta. Ligi lisas, et personalipoliitika koondamine rahandusministeeriumi alla möödunud kevadel on asjakohane algus probleemiga tegelemiseks.

“Avalik sektor ei tohiks palgarallit vedada. Tegelikult ei tohiks palgarallit üldse lubada, veel vähem seda ise korraldada,” ütles Ligi.

Ligi nentis, et sellegipoolest on suudetud 2008. aastast keskvalitsuse palkade suhet võrreldes keskmise palgaga vähendada. “Protsess pole aga jätkusuutlik, kui oleme edasi hoolimatud,” märkis ta.

Ligi sõnul oli keskvalitsuse ametnike kiirema palgakasvu üheks põhjuseks eelmisel kevadel kehtima hakanud avaliku teenistuse seadus.  Selle järgi koondati personalipoliitika ajamine rahandusministeeriumi alla ja muu hulgas kaotati ära suur osa sotsiaalseid hüvesid, näiteks erapensionid ja lisa­puhkused. “Suures osas pigistati need palkadele juurde,” nentis Ligi.

Samuti mängis Eesti keskmisest palgakasvust kiiremas tõusus rolli asjaolu, et avalikus teenistuses töötab rohkem kõrgharidusega inimesi kui ülejäänud tööturul. Kui tööturul on kokku kõrgharidusega töötajaid 38,9%, siis avalikus teenistuses on nende osakaal 55,4%. Ametnike seas on kõrgharidusega isikuid 70,7%.

Erasektoris on ümbrikupalk ja dividendid. Riigi­halduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Cerlin Pesti sõnul on riigiametnike palk küll ligi 25% Eesti keskmisest palgast suurem, kuid ­õigustatult. “Julgen öelda, et erasektoris on ka varjatuid sissetulekuid ja reaalne keskmine palk on kõrgem,” ütles ta. Sellisteks sissetulekuteks on tema sõnul näiteks ümbrikupalk ja dividendidena välja makstud tasud, mis keskmises palgas ei kajastu. “Riigisektor on palju läbipaistvam.”

Ta lisas, et kuna ametnike seas on tunduvalt suurem osakaal kõrgharidusega inimesi, on kõrgemad palgad loogilised.

 

Enamik ametnikke on kõrgharidusega

Avalik sektor Riigile või kohalikule oma­valitsusele kuuluvad asutused. 86% avalikust sektorist moodustab valitsussektor.Täistööajale taandatud töötajate arv avalikus sektoris eelmisel aastal ligikaudu 138 000, neist 55 000 töötas keskvalitsuses.

Avalik teenistusTöötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Osa avalikust sektorist, kus on hõivatuid ligikaudu viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.Töötas mullu 29 950 inimest, neist 72% olid ametnikud. 2012. aastal töötas avalikus teenistuses 29 154 inimest.

KeskvalitsusRiigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.Kõrgharidusega isikuid oli ametnike hulgas 70,7%. Eesti kõigist hõivatutest on kõrgharidusega isikuid 38,9%.