Uus rahastaja Investly aitab väikeettevõtjat

Täna stardib Eesti esimene ettevõtetele suunatud ühisrahastusplatvorm Investly. Pilootklient on neil seemneks juba olemas. Sepapaja OÜ abil teeb ettevõte läbi esimese investoritelt väikeste summade kaupa laenuna rahastuse leidmise vooru. Investly tegevjuht Siim Maivel võrdleb ettevõtet Hooandja projektiga, ainult selle vahega, et nende oma on suunatud ettevõtetele, mitte eraisikutele. “Ettevõte saab küsida meie keskkonnas ärilaenu investorilt. Investoriks võivad olla nii eraisikud kui ka teised ettevõtted. Laen jaguneb ilmselt umbes 10 kuni 100 investori vahel, igaüks paneb nii palju, kui tahab. Miinimumsumma on kümme eurot. Investeerimine toimub oksjoni vormis, kus kujuneb intressimäär,” rääkis Maivel.

Kui pank keerab selja. Maivel viitab Euroopa Keskpanga uuringule, mille kohaselt saab vaid umbes 4% Eesti ettevõtetest kasvada oma käibevahendite arvel, 20–30% ettevõtetest kasutab pangalaenu, kuid 17% saab pangalt laenutaotlusele eitava vastuse. “See, et pangad laenavad ettevõtetele vaid siis, kui neil on isiklik käendus või mingil muul moel tagatis, on väikeettevõtetele suur probleem, sest neil lihtsalt puuduvad need võimalused. Kuna meie laenud on tagatiseta, tähendab see ka suuremat riski, kuid investorid kompenseerivad seda ühelt poolt kõrgema intressiga, teisalt saavad ettevõtted siiski laenu, mis on sageli ainus võimalus arenguks. See ongi pisut riskantsem investeering, kuid selle investeeringu tegemise viis on pangast täiesti erinev,” selgitas Maivel.

Täpselt nii juhtus Saaremaal tegutseva Sepapaja OÜga, kes sai pangast eitava vastuse. Kui aga pole masinaid, ei suuda vaid kolm seppa ettevõtet laiendada. “Vaatasin pankades võimalikke väikelaene umbes 9000 euro eest, et saaks oma masinaparki laiendada, aga sealt laenu ei antud. Sepapajal pole peale masinate mingit suurt põhivara, kasutame rendipinda, seega polnud meil ka sobivat tagatist. Laiendamiseks oleks vaja aga 7000 eurot, peaasjalikult selleks, et osta suruõhuvasar, millega saab lüüa raua pihta nii kõvasti, kui inimene ise ei jõua. See on paras summa, millega minna järgmisele tasemele, et teha meie kolmeses seltskonnas ruumi ka uuele sepale,” kommenteeris Sepapaja juhatuse liige Stig Paju.

Toob raha lähemale. Eraisikutele suunatud ühisrahastusplatvormi Bandora, endise nimega IsePankuri tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul tegelevad pangad rohkem teistsuguste toodetega kui need, kuhu Bandora ja Investly on oma fookuse suunanud. “Nii investorite kui ka laenuvõtjate seas on väga palju nõudlust, sest traditsioonilised finants­asutused ja pangad ei suuda oma toodetega ei hindade ega kasutajamugavuse poolest klientide soove rahuldada. Ühisrahastuse abil on aga praegu väga palju võimalusi finantsturgu lihtsamaks ja rahastust tarbijatele kättesaadavamaks teha,” sõnas Tomberg.

Maivel näeb ühisrahastuse eelisena ka seda, et mida rohkem inimesi laenutaotluse koos oodatava intressimääraga üle vaatab, seda objektiivsem on hinnang investeeringu perspektiivikusele. “Pangas on üks või kaks laenuhaldurit, kes vaatavad taotluse läbi, nemad ei saa teha mööndusi oma organisatsiooni poliitikas. Nad pole paindlikud laenuandjad, sest ei saa ise midagi teha, kui neile endale tundub ettevõte maksujõuline, kuid taotluses pole piisavalt veenvaid tagatisi. Kuna investorid tahavad, et nende investeeringul hästi läheks, küsivad nad ettevõtjalt ka väga olulisi ja kriitilisi küsimusi. Ettevõttel jällegi on huvi nendele küsimustele vastata, sest selle kaudu nad õpivad ja saavad ka oma ärimudelit testida ja täiustada,” ütles ta.

Danske Banki Eesti tegevjuht Aivar Rehe aga leiab, et laenutaotluse analüüsimisel ei ole oluline selle menetlejate arv, vaid analüüsi kvaliteet. “Laenutaotluse analüüs näiteks 100 menetleja poolt tundub juba ekstreemsusena. See on selgelt ebaefektiivne ja pikk protsess, milles hägustub ka vastutus. Kriisid on paika pannud reeglid ettevõtetele laenamisel – see on vajadus aru saada kassavoost, selle stabiilsusest ning seejärel teadmistest ning nõudmistest tagatise suhtes. Pangandusjärelevalvelised meetmed suunavad panku rakendama vastutustundliku laenamise strateegiat,” sõnas Rehe.

Taustakontrolli laenu taotlevate ettevõtete kohta teeb ära Investly. “Me saame optimeerida makse, vormistame lepingud ja anname ka krediidiriski hinnangu, et investoritel oleks rohkem informatsiooni, mille põhjal otsust teha. Laenuriski hindamisel kasutame standardpraktikaid, kuid saame teha ka päringuid registritesse. See on siiski statistiline hinnang, mis ei taga sajaprotsendiliselt soovitud tulemust,” kommenteeris Maivel.

Paju hindab laenu taotlemisel võimalust end ise reklaamida. “Kuidas sa oma kampaania korraldad, nii hästi ka saad. Mulle meeldib ka see, et saan läbi nende platvormi veel kõlapinda, sest investoreid, kes mu taotlust vaatavad, on ju palju,” ütles Paju.

Sihikul välisturg

Kuigi Investly tuleb turule alles täna, plaanib ettevõte tegevjuht Siim Maiveli sõnul kohe ka välismaal kanda kinnitada. Juba sel suvel tahetakse Inglismaal rahastamiskampaania korraldada.

“Vaatame, kuidas meie esimesel kliendil läheb, huvi meie tegevuse vastu on senimaani suur olnud. Enamik tahab aga lihtsalt kõigepealt näha, kuidas see süsteem töötab, ning siis ka ise kohe varsti laenu taotleda. Plaanime Eestis alustada ja siin meie ärimudelit testida, sest meil on kõigi eelduste kohaselt siinsest turust kõige rohkem teadmisi. Tahame siin kliendibaasi kasvatada, siis ühisrahastuse sünnimaale Inglismaale ning siis laieneda üle Euroopa. Meie eesmärk on saada tuntuimaks ettevõtete ühisrahastuse platvormiks Euroopas,” lausus Maivel.

 

 

Järelevalvele ei allu

FinantsinspektsioonOtselaenamise või ühisrahastuse platvormid ja sealhulgas nende infosüsteemid ei allu finantsjärelevalvele. Kui laenuandjate raha jõuab enne laenuvõtjale üleandmist platvormi haldaja kontole, siis kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigus hoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks? Kas ja kuidas on välistatud võimalike pettuste risk?

Raske hoida ärisaladust

Jarmo Liiver, Nordea panga Balti laenutoodete üksuse juhtÜks oluline risk ettevõtja jaoks on avaldada suurele hulgale inimestele oma ärisaladusi. Kui panga puhul on suhe kliendiga kaitstud pangasaladusega, siis kõigile huvilistele avatud platvormis võib kandev äriidee muutuda avalikuks. Samuti on finantstehingute puhul eraisiku ja juriidilise isiku vastutused väga erinevad, mistõttu laenuandmine juriidilistele isikutele on alati märksa suurema riskiga.