Hobi. Mitte ainult higi ja veri

04. juuli 2014, 00:00

Aasta-aastalt üha populaarsem maratonijooks õpetab lisaks keha vastupidavaks treenimisele ja heale vormile ka ettetulevatele raskustele ülevalt alla vaatama.

Tänavu esimesel poolaastal on eestlased joostes maratonidistantsi ehk 42,195 km ligi 1000 korda ehk mitu korda enam kui kümme aasta tagasi kogu aasta peale kokku. Septembris toimuv Eesti suurim, SEB Tallinna Maraton lisab sellele veel vähemalt kaks korda sama palju otsa, väiksematest jooksudest rääkimata. Keskmine jooksja on pealinnas 35aastane edukam mees, selgitab ühis­lippamise peakorraldaja Mati Liliallik. Samas kasvab jõuliselt ka naiste osatähtsus.

Stubb: spordita tööd ei teeks. Ehkki pika distantsiga kaasneb higi ja verd, annab see sellega tegelejale palju enam kui koha lõpuprotokollis, villid jalal ning valusad lihased. Maratoni läbimine näitab inimese sisu, et ta on võimeline eesmärke seadma, end tõestama ja ületama, tõi välja Liliallik. Soome  värske peaminister Alexander Stubb on öelnud, et ta ei teeks oma ametis tulemust ega taluks koormust, kui end maratoniga vormis ei hoiaks.

Lisaks füüsisele arendab ala ka seda, mis mõtted liiguvad peas, kuidas ettevõtja raskustega toime tuleb ning aitab piltlikustada nii mõnegi tööl-äris ette tuleva olukorra.

Harrastaja: taandab igapäevamured. Näiteks kosmoseprojektidega tegelev harrastusjooksja Kristo Reinsalu on maratoniga tegelemiselt saanud piiritu usu sellesse, et kui kuidagi ei ole võimalik, siis kuidagi ikka on. See tuleneb tema sõnul ilmselt sellest, et rasked maratonitreeningud nihutavad piire. “Kui joosta endal mõnes trennis silmamunad pahempidi, saad aru, kui tühised võivad olla tööalased probleemid ja küsimused,” selgitab ta. “On tore ütlus, et probleeme ei ole tark lahendada samalt tasandilt, kus need tekkisid. Pärast väsitavat trenni ongi olemas see täiesti uus tasand.”

Õpetab edu saavutama. Ka toovad paljud ettevõtlikud inimesed välja, et maraton õpetab lisaks pika sihiga planeerimisele hindama peale tulemuse saavutamise ka teekonda ning tegevusi selleni, rõhutab ka Reinsalu. “Kui ma poleks seda kogenud, ei oskaks ma ka igapäevatöös endalt pidevalt küsida, kas me liigume õiges suunas, mida näitavad märgid, kas on vaja midagi muuta,” selgitas ta.

Samuti õpetab ala endast eesmärgi täitmiseks kõik välja meelitama ja ebaõnnestumist vältima. Reinsalu võrdleb jooksu näiteks projektiga – mõlemal on oma algus ja lõpp. Samas võib lõpp ka ebaõnnestuda. “Maratoni erinevus on selles, et pärast 4–5 kuu pikkust treenimist läheme tihti täispanga peale. Kui võimalus peaks luhtuma, siis tuleb halvemal juhul oodata uut võimalust taas järgmised 4–5 kuud.”

Jooksjate arv võib kõvasti kasvada. Lilialliku sõnul ei ole aga siinsete jooksjate lagi veel käes. “Võrreldes näiteks USA ja Põhjamaadega on veel tükk maad minna. Praegu läbib aastas maratoni ca 2000 eestlast, ma ei näe põhjust, miks see arv ei võiks järgmise 5–6 aasta jooksul kolmekordistuda,” ennustas ta. Septembris toimuva Tallinna maratoni starti ootab ta paari tuhat jooksusõpra Eestist ja välismaalt.

 

Tasub teada

Mida õpetab maratonijooks ettevõtlikule inimesele?

Asju tuleb õigesti teha
Lisaks treeningute ja distantsi talumisele koormab maraton ka keha. Et meeldivat ala saaks kaua harrastada, peab tegema õigeid asju – treenima, puhkama, toituma jne. Lõigata pole võimalik ja seda tehes võib tulemuseks olla näiteks vigastus.
Sama kehtib äris, näiteks liiga palju tööd võib tuua hetkeks kiire saavutuse, kuid lõpeb läbi­põlemisega. Töötajatesse ja töövahenditesse investeerimata jätmisega ajab küll säästlikult läbi, kuid jäävad kasutamata võimalused ning rahulolematu personal panustab vähem kui motiveeritud ja innustunud.

Raskused õpetavad ja arendavad päriselt
Viimane kriis karastas ettevõtjaid ja keerulise aja edukalt üle elanutel on kogemus  ja oskused, mida vaid buumi kiirust nautinuil pole.
Ka maratonirajal on lisaks headele ja eufoorilistele hetkedele momente, kus tekivad katkestamismõtted. End neid ületama sundides ja oma piire nihutades õpetab jooksja ka teistele eluraskustele mitte alla andma, vaid neid trotsima ja alati lahendusi leidma.
Douglas Wakiihuri, 1988. a. Souli OMi maratoni 3. koha mees on öelnud: maraton on nagu roos. Lille tipus on väga ilus õis ja vars on võistlus selle õieni. Õieni on aga palju okkaid, raskusi, mis tuleb ületada. Mida enam okkaid, seda ilusam lill.

Oma piiri tuleb tunnetada
Pikamaajooksja peab võidukaks soorituseks oskama valida tempot, mida ta suudab hoida, millega ta end kinni ei jookse ega endale liiga tee. Üle pingutades võib lisaks võistlusele tervise ära rikkuda.
Kestvusala aitab piiri tabada ka ettevõtjal ning võib piltlikustada, mis on oluline ja väärib isetegemist, mida on mõistlikum lasta teha teistel – trenniülesanded täidab jooksja, aga trenni- ja toitumiskava teeb ekspert.

Inimene töötab kolme silindriga
Konsultatsioonifirma Magnetude Consulting asutaja Natalie Nathanson leiab, et inimene töötab kolme silindriga – keha, mõtted ja süda. Ta soovitabki pika distantsi kolmeks jagada ning joosta üks kolmandik keha, teine vaimu ning kolmas südamega. Sama kehtib ettevõtluse kohta. Nn kehalised on tegevused, mis on äris mehaanilised, mis tuleb ära teha  – äriplaani koostamine, firma registreerimine jms. Mõttega tehtu puudutab näiteks äriidee väljamõtlemist ja arendamist. Südamega saab endale meelde tuletada, miks tehtav töö on meeldiv ning sellega raskused ületatakse.

Suured eesmärgid väikeste sammudega
Maratonidistants tekitab aukartust ja peletab. Ühel hommikul sellega silmitsi seistes võib tekkida tahtmine teki alla tagasi pugeda. Selle vastu aitab näiteks, kui distantsi läbimine, aga ka ettevalmistus selle tegemiseks, tükkideks ehk etappideks jagada. Näiteks, kui võistlusel läheb raskeks, siis mitte katkestada, vaid motiveerida end jooksma järgmise kilomeetritähiseni, ja siis järgmiseni, ja siis järgmiseni.
Ettevõtete suured saavutused koosnevad samuti väiksematest sammudest, mis on vaja triumfini jõudmiseks läbida.

Tulemus ei tule niisama
Ükski edukas maratonijooksja pole tulemust teinud lihtsalt ühel päeval jooksma hakates. Saavutustele eelneb teadlik ala valik, järjepidev ning teadlik treening, aga ka keha ja vaimu eest hoolitsemine ning taastumine.
Suurem osa firmadest ei saa parimaks, kuulsamaks jms õnne või juhuse tõttu, vaid ränga töö tulemusel. Otseteid enamasti ei ole ning poodiumi ülemisele astmele jõudmiseks tuleb vundament rajada tugev. See nõuab aega.
Pikk plaan aitab
Maratoniks ettevalmistamine võtab aega ja energiat. Neid tuleb aga eesmärgi saavutamiseks plaanida ja elu esimeseks katsumuseks valmistumine võib võtta aasta või mitugi harjutamist. Pikkade sihtide seadmine õpetab ka ettevõtte plaane pikemalt ette tegema. Samuti seda teekonda, üksluiseks kippuvaid tegevusi nautima.

Kuidas endale pai teha?
Pidev treenimine ootab harjutajalt ka vaheldust ja ideid, kuidas ala huvitavamaks teha, et ei tekiks tahtmine diivanil õlut juua. Endale motivaatorite otsimine, eriti keerulistel või igavatel hetkedel, kus asjad ei edene soovitud tempos, on eduni pürgimisel vajalik.

Allikas: Forbes, Enterpreneur, Äripäev

 

Mis on mis

  • Maraton

Distantsiga 42,195 km.
Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades peetud Marathoni lahingu järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes.
Eestlased läbisid mullu enam kui 3000 korral, viis aastat tagasi oli näitaja kolm korda madalam. Tegeleb Eestis umbes 2000 inimest.
Keskmine Eesti maratoonar on 35aastane edukam ja tervise eest hoolitsev mees. Samas tuleb järjest enam juurde naisjooksjaid – tervise eest hoolitsemine on trend, samuti korraldatakse järjest enam jooksuvõistlusi, mis meelitavad osalema.

Allikas: Vikimeedia, Marathon100.com, Mati Liliallik

 

 Kalender

  • Lippamist siin ja välismaal

Suuremad jooksumaratonid sel ja järgmisel aastal

2014
Helsingi 16. august
www.helsinkicitymarathon.fi
Tallinn 14. september
www.jooks.ee
Berliin 28. september
www.bmw-berlin-marathon.com
New York 2. november
www.tcsnycmarathon.org

2015
Boston 20. aprill
www.baa.org
London 25. aprill
Riia 17. mai
www.nordearigasmaratons.lv
Stockholm 30. mai
www.stockholmmarathon.se
Peterburi 28. juuni

Maailma suuremate maratonide
(Berliin, London, New York, Boston) kohad
müüakse välja minutitega

 

Kommentaar

  • Respekt nende ees, kes jooksevad

Mati Liliallik, SEB Tallinna Maratoni korraldaja

Mina pole maratonidistantsi läbinud, aga tutvusringkonnas on selle kogemusega paljusid. Nii selliseid, kes eluaeg sportlikud olnud, kui neid, kes näiteks aastaga end jooksuvormi ajanud ning siis ära teinud. Minu respekt nende ees. Nad on teistele, aga eelkõige endale tõestanud, et nad suudavad. See näitab inimese tervislikku seisundit, sisu ning tahtejõudu.
Võib-olla see, et lähenetaks maratonile vastavalt oma võimetele ja tervislikule seisundile, on harrastajate juurdekasvu juures kõige õhem koht. Et ei pingutataks üle ega aetaks taga tulemust, vaid elamust ning kogemust. Kui mujal maailmas räägitakse maratonijooksjate laest, sest uute lippajate pealekasv on aeglustunud, siis Eestis arenguruumi jätkub. Näiteks  Põhjamaades ja USAs liigutab end suurem osa ühiskonnast kui meil. Praegust 2000 maratoniläbijate hulka ei tohiks olla probleem järgmise 5–6 aastaga kolmekordistada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    03. July 2014, 20:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing