Venemaa varjutab jätkuvalt Baltika tulemusi

Kõige rohkem avaldab rõivafirma tulemustele mõju pingeline olukord Ida-Euroopas.

“Oleme teise kvartali tulemustega põhimõtteliselt rahul. Peame arvestama, et on olukordi, mida on raske mõjutada,” rääkis Baltika Grupi finantsjuht Maigi Pärnik-Pernik esmaspäevasel pressikonverentsil.

Kvartaliaruande järgi suurenes rõivafirma müügitulu teises kvartalis 0,26 miljoni euro võrra, 12,97 miljonile eurole. Esmaspäeval Baltika aktsiatega tehinguid ei tehtud. Eile tõusis ettevõtte aktsia hind Tallinna börsil 2,52%.

Jaemüügivõrk vaid teatud piirkondadesse. Aprilli lõpus müüs Baltika oma tütarettevõtte Ukrainas, aga olukord Venemaal avaldab firma tulemustele endiselt halba mõju.

Teises kvartalis vähenes müük Venemaal mullu sama ajaga võrreldes 15%.

“Kui aasta tagasi moodustas Ida regioon meie kogukäibest 30%, siis nüüd on see kahanenud 16%-le ja vähendame seda veelgi,” rääkis Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder.

Milderi sõnul jääb Venemaa jaeturu osakaal aasta lõpus tõenäoliselt 10–15% piiresse. “Kui midagi väga erakorralist ei juhtu, siis usume, et selle mahu juures suudame riske juhtida,” arvas ta. Seda, et Venemaaga kaubavahetus täielikult ära lõpetatakse, Milder ei usu.

Tänavu aprilli lõpus müüs Baltika oma tütar­ettevõtte Ukrainas ja sõlmis sealse äripartneriga 5 aasta pikkuse frantsiisilepingu.

Venemaal kavatseb ettevõte jätkata jaemüügiga Peterburi ja Kaliningradi piirkonnas, teised poed aga anda hulgimüügi- ja frantsiisipartneritele.

Milderi kinnitusel on riskide vähendamine Ida regioonis olnud Baltika teadlik taktika. Viimased sündmused Venemaal ja Ukrainas ei ole Milderi sõnul veel tavainimeste ostukäitumist mõjutanud, küll aga valmistab Baltikale peavalu eba­stabiilne rubla.

Müüki Eestis vähendas poodide sulgemine. Baltika müük Eestis vähenes teises kvartalis võrreldes mullu sama ajaga 4%.

Pärnik-Perniku sõnul oli languse peamine põhjus müügipinna vähenemine ja kahe kaupluse sulgemine Viru kaubanduskeskuses.

Teises kvartalis kasvas Baltika müük Lätis 16% ja Leedus 6%. “Müügiefektiivsus Baltimaades oli viimase viie aasta parimaid,” sõnas Pärnik ja lisas, et eriti ollakse rahul tulemustega Leedus. Tänavu esimesel poolaastal kasvas müük Baltimaades 7%.

Rõivafirma avaldas seekord finantsinspektsiooni palvel oma teise kvartali majandustulemused nädal aega varem, kuna käimas on vahetusvõlakirjade emissioon. Järjekordse emissiooniga soovitakse leevendada ettevõtte olukorda Ida-Euroopas.

Raha vaja laienemiseks. “Olukord Venemaal ja Ukrainas tekitas sellise situatsiooni, et kui tahame edasi laieneda, siis on meil nende investeeringute tagamiseks tarvis ressurssi,” põhjendas rahakaasamise vajalikkust Pärnik-Pernik.

Esialgu kahe miljoni euro suurust vahetusvõlakirjade mahtu otsustati suurendada kolmele miljonile. Tuleva esmaspäevani kestval võlakirjade märkimisel on Baltika aktsionäridel teiste investorite ees eelisõigus.

Koos Ukrainaga väike kasumi kasv

Baltika Grupp teatas esmaspäeval, et koos lõpetatud tegevusvaldkonna tulemiga kujunes teise kvartali puhas­kasumiks 648 000 eurot. See on 24 000 euro võrra parem tulemus kui eelmise aasta samal ajal. Poolaasta kahjum kokku oli 1,8 miljonit eurot.

Baltika teise kvartali käive suurenes 257 000 eurot, kokku 12,97 miljoni euroni. Ukraina tütarettevõtte müügi pärast korrigeeriti möödunud aasta tulemusi, et tulemused oleksid võrreldavad.

Hulgi- ja frantsiisimüük kasvas kvartalite võrdluses 41% ja e-poe müük 18%. Teise kvartali jaemüügi tulu jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele ja oli kokku 12,064 miljonit ­eurot. Sealhulgas kasvasid müügid Baltimaades 353 000 euro võrra (+4%) ning vähenesid Venemaal 338 000 euro võrra (–15%).

Ettevõtte brutokasumi marginaal oli teises kvartalis 56,5%, mis on 2,3 protsendipunkti ­madalam, kui eelmisel aastal samal ajal.

 

Baltika aktsiad praegu ei meelita

Elmo Somelar, Baltika väikeaktsionärMinu investeerimisportfelli on alles jäänud väike osalus Baltikas. Siiani pole ma võla­kirjaemisioonidel osalenud ega kavatse seda teha ka sel korral.Põhjus , miks ma võlakirju märkida ei kavatse, on lihtne – ma ei soovi ettevõtte aktsiaid juurde soetada.

Vahetusvõlakirjade väljaandmine

Ettepanek on lasta välja 600 vahetusvõlakirja väljalaskehinnaga 5000 eurot. Võlakirjade märkimine toimub ajavahemikus 14.–28. juuli.Võlakirjad lastakse välja kolmeks aastaks, intress on 6,5% aastas ning annab selle omanikule õiguse märkida10 000 Baltika aktsiat nimiväärtusega 0,2 eurot. Üle­kursi suurus on 0,30 eurot.Aktsiaseltsi juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada kuni 1,2 miljoni euro võrra, lastes välja kuni 6 miljonit uut aktsiat.Olemasolevatel aktsionäridel on võlakirjade märkimisel teiste investorite ees ees­õigus, mis on võrdeline aktsionäridele kuuluvate aktsiate nimiväärtuse summaga.Pakkumisel ei ole garanteerijaid väärtpaberituru seaduse tähenduses. Samas on Baltika suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF alla kirjutanud lepingule, millega kohustub märkima kõik võlakirjad.