Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peaministri ja valitsuse kõrvulukustav vaikimine
Pärast kolmanda laine sanktsioonide kehtestamist Venemaale pole olukord mitte rahunenud, vaid näitab hoopis ägenemise märke. Üha enam mängib otsuste tegemisel kaasa hirmu faktor.
President Vladimir Putin andis käsu vastulöökideks. Putinlikult öeldes võiksid löögid olla täpsed, aga tugevad. Eesmärk on tabada läänt valusalt, samas hoida oma kodanikud puutumata. Esmamulje on pigem vastupidine. Võimalik ülelennu- ja toiduainete sisseveo keeld võivad Venemaad ennast tabada valusamalt. Rööbiti koondab Venemaa Ukraina piirile vägesid, mis Poola välisministri Radoslaw Sikorski sõnul suurendab sissetungi tõenäosust.
Halvav hirm. Hirm teadmatuse, ettearvamatuse ees on läinud nii suureks, et väljaütlemise vaoshoitus on asendunud jalust rabava ja tummaks tegeva otsekohesusega. Hirm peegeldub kõige ilmekamalt turgudel ning enamik börse üle maailma on olnud languses.
Venemaa sanktsioonide mõju majandusele võrreldes alates 2008 kestva rahandus- ja eurokriisiga on seni olnud väike. Pingete taustal tõotab see kordades kasvada. Küsimus pole enam ainult sanktsioonides, reaalne sõjaoht võib läbi suure vaeva taastuma hakanud Euroopa majanduse halvata.
Eestis valitseb sel teemal aga endiselt vaikus. Ettevõtjad on valdavalt sõnaahtrad. Kriisiks justkui valmistutakse, kuid keegi ei julge nimetada võimalikke tagajärgi ega esitada oma kriisiplaane, kui Tiit Vähi välja arvata. Varuplaan kolida Euroopasse kõlab küll uhkelt, kuid ka sealsed turud tõmbuvad armutult koomale.
Kõrvulukustavalt vaikne on Taavi Rõivase valitsus. Ajal, kui infonälg nõuab musta, halli ja roosat tulevikustsenaariumi, on punakollane koalitsioon valinud vaikimistaktika. Enamgi, peaministri ülesandeid täitnud Urve Tiiduse sõnul polegi valitsusel arvutusi sanktsioonide mõjust. Kooris peaministri nõunikuga räägitakse sanktsioonide väikesest mõjust. See jutt on õõnes.
Stubbi eeskuju. Nii täidavad infotühimikku võõramaised hüüatused ja oletused. Alateadvusesse tungib tegevustuhinat halvav hirm ja pessimism. See on ohtlik, sest just praegu peab olema aktiivne uute ärivõimaluste otsimisel. Sellest saab hästi aru Soome peaminister Alexander Stubb. Kolmapäeval ütles ta, et sanktsioonide mõjul võib tulla rahanduskriisi nr 2, selle mõjud võivad ulatuda miljarditesse eurodesse. “Kuid ma ei taha tekitada paanikat, sest majanduses on olnud nii häid kui ka halbu uudiseid. Ma olen olemuselt optimist.” Viidatud ütlusega näitas Stubb, et pole mitte optimist, vaid külma peaga realist. Sellest tasub õppida.