Roosad prillid eest ära ja kärpekava lauale

Kuid aitab nüüd küll pea liiva alla peitmisest. Viimane aeg on paika panna ja avalikustada konkreetsed tegutsemis- ja kärpekavad, mille juurde käivad ka sisulised selgitused. Muidu jääb avalikkusele kergesti mulje, et valitsuses on maad võtnud täielik peataolek, mida püütakse varjata sisutu ja õõnsa jutuga – sedagi aetakse juhul, kui kommentaaride jagamisest lihtsalt hoiduda ei õnnestu.

Soome peaministri Alexander Stubbi ja Eesti peaministri Taavi Rõivase reaktsioone võrreldes jääb mulje, et neid kahte riiki lahutab Atlandi ookean, mitte pisikene Soome laht. Stubb ei külva paanikat, aga ei mängi ka peitust. Ta saadab pärast ELi Vene-sanktsioonide avalikustamist signaali, et asi on tõsine, ning käib välja ka rahalise mõõtme: kahju mõõdetakse miljardites. Selle aja peale tuleb Rõivaselt ja mujalt valitsusest vaid rahustavat sooja auru: mõjud on nii väikesed, et pole mõtet rääkidagi.

Kiiret kriisiplaani on hädasti vaja. Pärast Venemaa impordikeeldude sisu avalikustamist toimus küll muudatus: Rõivas avaldas lootust, et Eesti ettevõtjatel on ikka kriisiplaanid olemas. Illusioone polevat mõtet luua ning ekspordiplaanide ümbersuunamine olevat tõsine väljakutse.

Toimetusel on hea meel, et meil on sportlik peaminister, kes jagab oma head füüsilist vastupidavust demonstreerivaid saavutusi ja seltskondlikke etteasteid lahkesti sotsiaalmeedias, kuid tunneb juba pikemat aega puudust kiirest reageerimisest aktuaalsetele päevateemadele ning sisulisest vastustest valusatele küsimustele.

Eesti vajab hädasti plaani, mille abil võtta vastu nii ELi sanktsioonidest kui ka Venemaa impordipiirangutest põhjustatud hoop. Kui ELi sanktsioonid Eesti valitsust maa peale ei toonud, siis peaksid Venemaa vastusanktsioonid seda ometi suutma. Need on väga konkreetsed.

Negatiivset mõju mitmelt poolt. Eelmise aasta seisuga läks Eesti põllumajandussaaduste kogumahust Venemaale ligi viiendik. Suurima osa sellest moodustavad joogid, sh alkohol, viimane küll Vene nimistus märgitud ei ole. Küll aga saavad eeldatavasti päris valusalt pihta piima- ja kalatööstus. Ent kui impordipiirangutele lisada Tallinki reisijate arvu vähenemises ilmekalt kajastuv Soome turistide hulga kahanemine, Saksa tööstustellimuste äralangemine ning Soome ja Vene majanduse langus juba enne kõiki piiranguid ja keelde, siis saame kokku murettekitava pildi, mis eeldab riigieelarve kulude ja tulude kiiret ülevaatamist ja korrigeerimist.

Soomest kostab juba hääli, et Vene impordi­piirangud pööravad turu kapitaalselt segamini. Ärevaid reaktsioone kuuldub lõuna­naabritelt. See ei tähenda, et Eesti valitsus peaks roosade prillide asemel tumedad ­ette panema ja musta masendust külvama hakkama. Valitsuse roll ei ole kindlasti ärevust suurendada, aga just seda on siiamaani tehtud, tahes või tahtmata. Mida vähem aktuaalset  informatsiooni ja realistlikku ettevaatamist, seda suuremaks kasvab teadmatusest põhjustatud hirm.