Restoranitest: Laterna seadis end sisse Elutoas

Menüüs antavad tühjad lubadusedKõike, mis kirjas, polnud ka taldrikul: friteeritud kalmaari­rõngaste juurde lubati tartar-kastet, taldrikuservale oli poetatud aga lihtsat majoneesi. Sealiha lisandiks lubati tomatit ja maasikat, maasika asemel oli millegipärast aga mustsõstrakompott või -moos, kuidas keegi seda nimetab. Kõige rohkem oli kahju veinist: olime just ühe välja valinud, mis sealiha-tomati-maasikaga kokku võiks sobida, aga mustsõstraga polnud sellel muidugi mitte mingit klappi. Mustsõstramoos on isegi poolküpse loomaliha jaoks paras katsumus, mis siis veel lihtsast seakintsust rääkida.

Teenindus oli Laternas aga püüdlik, nii et soovitaksin koos ettekandjatega enne tellimist kõik üksipulgi läbi arutada: mida on ja mida ei ole, mida mille asemel pakutakse ja kuidas see on tehtud. Kui keegi oleks hoiatanud, et tartar-kastet köögis pole, siis vaevalt ma kalmaarirõngaid üldse oleks tellinudki, õlised rõngad koos õlise majoneesiga on liig mis liig. Oleks need rõngad siis vähemalt krõbedadki olnud. Või vähemalt oleks neile natuke soolagi puistatud. Kui eelroogade järel ettekandja veel tundis huvi, kuidas maitses, ja lubas kokkadele kõik kindlasti edasi öelda, siis pearoogade järel ei küsinud ta enam midagi – söömata toit oli liigagi selge sõnum.