Puidusektor rühib ülesmäge

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 29. oktoober 2014 kell 9:34
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidusektor rühib ülesmäge
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhtFoto: Andras Kralla
Eesti metsa- ja puidusektor on 2014. aastal liikunud kasvutrendis – nii puidupõhiste toodete eksportmüük kui ka puidutööstuse kaheksa kuu müügiindeks näitavad rohelist tuld.
“Trend on valdkonniti erinev ja keskmine kasv kõigi puidupõhiste toodete eksportmüügis oli 7 kuu arvestuses kokku 2%, mida saab lugeda maailmamajanduse hetkeseisu arvesse võttes heaks tulemuseks,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. “Sealjuures puidutööstuse müügiindeks kasvas 8 kuu arvestuses eelmise aastaga võrreldes 9,2%,” märkis ta.
Puidusektori kasvu peamisteks põhjusteks tuleb pidada seda, et puit on taastuv materjal, mis üha enam asendab fossiilsetel ressurssidel põhinevaid materjale. “Euroopa ja maailma keskkonna- ning majanduspoliitikad otsivad keskkonnasäästliku majanduse mudeleid. Teisi tõsiseltvõetavaid taastuvressursse kui puit näiteks ehitusmaterjalide tootmisel väga ei ole,” selgitas Otsmann. Ta lisas, et see annab puidutööstusele kasvuvõimalused.
Kohila Vineer kasvatas märkimisväärselt käivet. Kuigi vineeri eksport on vähenenud (2014. a kuue kuu kokkuvõttes 28%), on vineeritootmise maht samal ajaperioodil kergelt (4,1%) kasvanud.
Liidu tegevdirektori sõnul tehakse vineerist üha enam kõrgema lisandväärtusega tooteid. Näiteks sae- ja höövelmaterjalist ning vineerist majad, mööbel, pakend, mitmesugused detailid ja komponendid. “Hea näitena saab tuua TOPi võitnud pakenditootja Nefab Packaging OÜ,” sõnas Otsmann ja jätkas: “Imporditavale materjalile lisatakse samuti väärtust, eksporditakse juba kõrgemalt väärindatud toodangut ning väheneb ühe ja sama kaubagrupi import/ re-eksport.”
Rekordiline käibekasv
2011. aastal asutatud Latvijas Finierise gruppi kuuluv Kohila Vineer OÜ kasvatas Äripäeva 2013. aasta Puidutööstusettevõtete TOPi kohaselt kõige enam käivet – 3,61 korda. Teisele kohale tulnud Helme Graanul OÜ kasvatas käivet veidi üle kahe korra.
“Kohila Vineer OÜ seab plaanid nii tootmis- kui ka majandustegevusele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis ning sellest tulenevalt ei olnud saavutatud tootmisnäitajad ettevõttele üllatuslikud,” ütles Kohila Vineer OÜ tegevjuht Väiko Dorbek ja lisas: “Samuti oli käibekasv arvestuslikult prognoositud.”
Kuidas läheb 2014. aasta ja mida ootate järgmiselt aastalt?
Urmas Mägi, Nelico OÜ juhataja
Kuna Nelico tegeleb puidutööstuse ühe erisuunaga ehk kaubaaluste tootmise, alusematerjali ekspordi ja vähemal määral saetööstusega, siis kogu sektori kohta päris adekvaatset hinnangut anda ei oska, aga tundub, et tööd jätkub kõigile. Nelico aasta on olnud väga töine ja praeguste märkide järgi sama edukas kui eelmine. Käive tundub tulevat eelmise aastaga samal tasemel – umbes 2,6 mln eurot, kasum eelmisest aastast veidi suurem – 150 000 euro ümber, aga aasta lõpuni on veel minna. Ka järgmiselt aastalt loodame stabiilselt töörohket aega.
Tiit Kolk, ASi Repo Vabrikud tegevjuht
Meie hinnangul kasvab Repo Vabrikute toodangu maht käesoleval aastal umbes 4 protsenti. See vastab meie plaanidele. Hinnanguid käibele ja kasumlikkusele me arvestusperioodi keskel ei anna.
2014. aasta on Kohila Vineeril läinud plaanipäraselt ning tootmismahud võrreldes 2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga on tõusnud 20%. “2015. aastal on plaanitud alustada tootmise II etapi rekonstrueerimist, investeeringute mahud on veel täpsustamisel,” ütles Dorbek. Tuleva aasta peamisteks Kohila Vineeri tegevust mõjutavateks teguriteks võivad tegevjuhi sõnul kujuneda taas ilmastikutingimused talvisel ning kevadtalvisel perioodil, mis võivad mõjutada vineeritootmise tooraineks oleva metsamaterjali ülestöötamist ning väljavedu.
Puidusektor lisandväärtust kasvatamas
Ott Otsmanni sõnul on puidusektori lisandväärtus viimase 18 aastaga kasvanud kaheksa korda ning kasvupotentsiaali jätkub veel ka edaspidiseks.Sektoris töötab praegu 35 000 inimest ning hõivatute arv on kasvamas. “Palgatase on tööstussektoris esimeste seas ja ka see on kasvav,” lisas metsa- ja puidutööstuse liidu juht.
Tähelepanu tuleks Otsmanni sõnul pöörata puitehituse arengule Eestis. “Meil on tubli eksportiv tehasemajade sektor, kodumaises kasutuses aga on puitmajadele arenguruumi. Samuti on oluline panustamine erialase hariduse arengusse, sest just see on sektori tulevik.” Arenguruumi on liidu juhi sõnul veel teaduse ja ettevõtluse koostöö rakendamisel sektoris.
Estonian Cell: tööviljakus 800 000 eurot töötaja kohta aastas
Estonian Celli käive kasvab 2014. aastal üle 5% ja seda tänu 2013. aastal käivitatud uuele pakkepressile, mis likvideeris ühe tootmismahu pudelikaela, ütles ASi Estonian Cell juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe. “Ettevõtte tööviljakus tõuseb tänavu tasemele 800 000 eurot töötaja kohta aastas, mis on üks Eesti tööstussektori kõrgemaid näitajaid. Ettevõte lisab tootmisprotsessis haavapuidule enam kui viis korda väärtust,” ütles Lahe.
Selle aasta septembris avas Estonian Cell uue reovee eeltöötluse ja biogaasi tootmiskompleksi, mille maksumuseks kujunes ligikaudu 11 miljonit eurot. “Projekti tulemusena tõuseb ettevõte Eesti suurimaks biogaasi tootjaks ja tarbijaks,” märkis Lahe ja lisas, et ettevõte asendab aastas rohkem kui 5 miljonit kuupmeetrit sisseostetavat maagaasi biogaasiga. Toodetava biogaasi energeetiline väärtus on enam kui 50 GWh aastas. Investeeringut finantseeris täielikult omanik. Kogu investeeringut finantseeris Austria päritolu tehase omanik Heinzel Holding.
Aastatel 2012–2014 investeeris Heinzel Holding ettevõttesse 17 miljonit eurot, et tõsta kahjumis oleva firma efektiivsust ja tagada tehase jätkusuutlikkus. Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul vähendab investeering uude biogaasijaama tehase sisseostetava maagaasi kulusid enam kui kolmandiku võrra ja on oluliseks teetähiseks 22 miljoni eurose kumulatiivse kahjumiga ettevõtte majandustulemuse parandamisel.
“Samuti on investeeringul positiivne keskkonnamõju, vähendades tehase ökoloogilist jalajälge veelgi,” selgitas Lahe. “Puitmassitehase tehnoloogia oli juba varem väga keskkonnasõbralik. Puidu töötlemine toimub mehaaniliselt ja tegemist on väävli- ja kloorivaba tootmisega. Juhatuse liige Lauri Raid lisas, et ettevõttes on kasutusel parim võimalik tehnoloogia ja tootmisprotsessi iseloomustab kõrge puidu saagikus ja efektiivne vee- ning energiakasutus.
Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tehas on viimase aastakümne üks suuremaid välisinvesteeringuid Eestisse. Tehase rajamismaksumus on umbes 153 miljonit eurot. Ettevõtte toodang eksporditakse 100protsendiliselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Estonian Celli biogaasi kompleks Euroopa suurim ühemahutiline reaktor.
Uus biogaasi tootmiskompleks Estonian Celli puitmassitehaste kõrval on Euroopa suurima ühemahutilise reaktoriga. Võttes arvesse ka mitme mahutiga biogaasijaamu on vastavatud kompleks tootmismahult Euroopa kolme suurema seas. Reaktori maht on 4300 m3 ja anaeroobne puhastusprotsess koos biogaasi tootmisega kestab keskmiselt 11 tundi.
Keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov selgitas, kuidas toimub anaeroobne reoveepuhastus ja biogaasi tootmine: “Reovesi puhastatakse kõigepealt mehaaniliselt, vajadusel neutraliseeritakse jääkperoksiid ja eemaldatakse keemiliselt peenkiud. Seejärel lagundatakse reaktoris orgaaniline aine mikroorganismide abil metaaniks ja süsihappegaasiks.”
Estonian Celli 2013. aasta käive oli 65 miljonit eurot ja ettevõte lõpetas aasta 3 miljoni eurose kahjumiga. Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid kaudselt antakse väärtusahelas tööd 500 inimesele. European Business Awards 2014 konkursi korraldajad valisid Estonian Celli esindama Eestit üleeuroopalisel konkursil keskkonna- ja vastustundliku ettevõtte kategoorias.
Lugu ilmub 30. oktoobri kuukirjas Metsandus. Lisaks puidutööstuses toimuvale saad teada, millised on suurimad vead raietööde tegemisel ja kes on parim metsakasvataja Hallan Muusikus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Põllumajandus
Hetkel kuum