• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksekäitumise murelapsed

    Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.Foto: Veiko Tõkman

    Ettevõtete maksekäitumise murelasteks on põllumajandus- ja ehitusfirmad. Üldine tase on küll valdkonniti ebaühtlane, kuid see-eest stabiilne, ütles Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.

    Krediidiinfo statistikast selgus, et viimasel poolaastal pole Eesti ettevõtjate maksekäitumises suuri muutusi toimunud – makseraskustega ettevõttete arv on aastaga vähenenud vaid 1% piires. Maksehäiretega on 2799 ja maksuvõlgadega 3932 ettevõtet.
    Kõrge krediidiriskiga ettevõtted.Foto: Äripäev

    Maksuamet ei ajata võlgasid eelisjärjekorrasTriin Raaper, maksuameti tulude osakonna juhataja

    Me ei vaata ajatamisel, kas ettevõte on suur või väike, vaid konkreetse ettevõtte eelnevat maksedistsipliini ja kohustuste täitmist, näiteks seda, kas on esitatud maksudeklaratsioonid õigeaegselt, kui pikaajaline on olnud maksuvõlg jne.

    Samuti hindame taotlust menetledes ettevõtte varalist seisundit, majandusnäitajaid, ajakava pikkust ja uute maksukohustuste täitmise võimalikkust ning tagatise nõudmisel tagatise usaldusväärsust ja piisavust.

    Kõike eeltoodut kogumina hinnates teeme otsuse maksuvõla ajatamise kohta. 2014. aastal rahuldasime 4963 ajatamise taotlust. Hindame kõrgelt makseraskustesse sattunud isikute valmidust ja initsiatiivi lahenduste leidmiseks.

    Rahuldatud taotluste hulgas oli nii mõnesaja euro kui ka mitmesaja tuhande euro suuruseid võlgu. Üldjuhul täidavad ajatamisotsuse saanud isikud oma kohustusi hästi. Jaanuari alguse seisuga pidasid ajatamisgraafikust kinni 95% isikutest.

    Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul on see väga hea uudis. „Juba pikemat aega on globaalsel tasandil kuulda olnud koledaid sõnu – Ukraina kriis, Venemaa sanktsioonid, seakatk, naftahinna langus. Eesti ettevõtete maksekäitumist pole need tegurid veel mõjutanud,“ rääkis Jäger.
    Väikeseid ettevõtteid ei hoita
    15. jaanuari seisuga oli suurim krediidirisk toitlustus- ja majutussektoris, kus oli probleemseid ettevõtteid koguni neljandik. Üldtaset hindab Jäger aga heaks – kui majanduslanguse ajal oli koguni kolmandik ettevõtteid selliseid, kellele kreeditor eitavalt vastas, siis nüüdseks on nende arv langenud 10,7%ni kõikidest tegutsevatest ettevõtetest.
    Maksehäire summa jagunemine
    Jäger ütles, et Krediidiinfole on silma jäänud, et maksuamet hoiab suuremaid tööstusettevõtteid, kes on läbi aegade olnud riskantsed ja kellel on sageli makseprobleeme. „Sageli on neis ettevõtetes ka palju töötajaid ja küllap on selline tegevus isegi mõistlik, sest nii ju säilitatakse töökohti,“ rääkis ta. Samas nentis Jäger, et väiksematel ettevõtetel see-eest nii lihtne pole. „Majanduse tõmbetuules on väiksemad ettevõtted, kes on palganud töötajaid, kuid kelle klientuur on veel väike. Neil polegi muud väljapääsu, kui suureks kasvada,“ ütle Jäger.
    Põllumajandus probleemne
    Maksehäireid ja –võlgasid on viimasel poolaastal juurde tulnud põllumajandusettevõtetel. Selles valdkonnas suurenesid võlasummad teistele ettevõtetele 49% ja riigile ligi 7%. Samuti kuulub põllumajandussektorile suurim keskmine maksehäirete summa, milleks on 2 540 eurot.
    Maksuvõlgade summa jagunemine.
    „Põllumeestel on vaid üks jutt – hind,“ ütles Jäger. Tema sõnul sai põllumeeste kadalipp alguse heast vilja-aastast, mis suurendas pakkumist ja langetas hindasid. Samuti on põllumeestele raskusi tekitanud seakatk ja Venemaa sanktsioonid toiduainetööstusele. „Vaevalt ka tulevikus lähiturgudel taastumist oodata on. Kogemus näitab, et kui suured välismõjutused on meile pikalt ette teada, siis suudavad ettevõtted ka olukorraga kohaneda ja suuri võlgnevusi palju ei teki,“ rääkis Jäger. Ta lisas, et põllumajandussektorile on oluline, et riik neid kuidagi aitaks.
    Ehitussektor luubi alla
    Jäger märkis, et kuigi ettevõtete maksekäitumine on viimasel poolaastal jäänud üsna muutumatuks, tekitab küsimusi, miks on tase valdkonniti niivõrd ebaühtlane. Enim äratab tema sõnul kahtlust ehitussektor. Krediidiinfo uuringust selgus, et Eesti ehitusturul on suurimaks probleemiks projekteerimise odavpakkumisega. „Öeldakse, et tehke selline maja, aga võimalikult väikse hinnaga. See on sama, nagu vajataks südameoperatsiooni, kuid selleks korraldatakse hange odavaima arsti leidmine,“ ütles Jäger. Tema sõnul kõlab selline lähenemine väga kahtlaselt. „Siin hakkab kerima probleem, kus kogu ärimudel ehitatakse üles vaid hinnale. Siis leiamegi ühel hetkel, et ehitusplatsil töötavad vaid vabatahtlikud,“ märkis ta.
    Samuti on Jägeri sõnul Eestis levinud, et ehitaja teeb projekteerijale ettepanekuid, kuidas objekti odavamalt saaks teha. „See kõlab, nagu läheb müürsepp inseneri juurde ja hakkaks õpetama, kuidas asju tegema peaks. See on ju vale,“ rääkis Jäger.
    Ettevõtete keskmine maksuvõlg.
    Ettevõtete keskmine maksuhäire.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.