Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies Eesti elanik

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses inimeste osatähtsus 1,7 protsendipunkti.

Võrreldes 2013. aastaga on vähenenud 18–64-aastaste elanike vaesus, suurenenud aga vanemaealiste suhteline vaesus (65-aastased ja vanemad). 2014. aastal elas 36% 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses (2013. aastal 32%). 2014. aastal elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses endiselt viiendik, kuid laste absoluutse vaesuse määr pisut langes – vastav näitaja oli 2013. aastal 10% ja 2014. aastal 9%.

Haridustase mõjutab vaesusesse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest kuulus iga kolmas sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga neljateistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr (vastavalt 12,9% ja 2,8%) peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (vastavalt 36% ja 8,6%). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus.