Panama leke: Savisaare rahastaja peidus Seišellidel

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- Piret Reiljan
- 8. aprill 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Panama leke: Savisaare rahastaja peidus Seišellidel
Üleilmse Panama lekke dokumentide hulgas leidub matejali ka Edgar Savisaare rahaasjades figureerinud Panama offshore-firma kohta. Foto: Andras Kralla
Äripäev pääses Läti kolleegide abil ligi nn PanamaPapersi ehk Panama lekke dokumentidele, mis näitavad, et skandaalse Panama advokaadibüroo Mossack Fonesca klient oli ka Edgar Savisaare kunagine „laenuandja“ Pipa Business Corporation. Dokumentides figureerib läbipaistvuse asemel mitu järjekordset offshore-firmat.
Miks kirjutame „laenuandja“ jutumärkides? Vastuseks väike meenutus. 2009. aasta septembris asutati Panamal ettevõte Pipa Business Corporation, kuhu laekus paar kuud hiljem rahasüst Savisaarega seostatavast Šveitsi fondist. Pipa Business Corporation laenas samas summas raha edasi ei kellelegi muule kui Savisaarele endale. Niisiis sai Savisaar offshore’ist laenuks justkui iseenda raha.
Äripäeva aitasid artikli aluseks olevate Panama lekke dokumentidega Läti uurivad ajakirjanikud Inga Springe, Sanita Jemberga ja Evita Purina Baltikumi uuriva ajakirjanduse keskusest Re:Baltica.
Nüüd, aastaid pärast tehinguid Panama lekkega ilmsiks tulnud dokumendid Savisaare toonasele „laenuandjale“ oluliselt valgust juurde ei heida, pigem vastupidi. Nii leidsime Pipa Business Corporationi põhikirjast ja muudest dokumentidest üksnes offshore’ide nimesid ja nende juristidest esindajaid. Näiteks ettevõtte juhtkonna moodustavad lihast ja luust inimeste asemel hoopis kolm Seišellide offshore’i.
Juhtide asemel offshore’id
Nii on üks Seišellide firma Pipa Business Corporationi direktor, teine Seišellide firma finantsjuht ja kolmas Seišellide firma haldusjuht. Kõik kolm firmat on registreeritud samale Seišellide pealinna Victoria aadressile ühes ärimajas. Selles ärimajas tegutseb muide mitu offshore-firmade müüjat, näitab kiire guugeldamine.
Pipa Business Corporationi juhtkonda kuuluvad Seišellide offshore-firmad.Foto: Panama leke
VAATA Pipa Business Corporationi põhikirja täismahus.
Pipa Business Corpration asutati aktsiakapitaliga 10 000 USA dollarit. Ettevõtte esindajad ehk dokumentide hoidjad asutamisel notaris olid kaks järjekordset Panama offshore’i. Keegi Elba Bethancourt andis notaris Pipa Business Corporationi asutamispaberitele allkirja kui ettevõtte Cheswick Inc esindaja ja Giselle Ocampo kui ettevõtte Eastshore Inc esindaja. Ühtlasi allkirjastasid mõlemad notaris dokumendi, millega loovutavad oma õigused tegelikule omanikule või dokumentide hoidjale, ingl k the bearer.
Notaris esindasid ettevõtet dokumentide hoidjad, tegelik(ud) omanik(ud) jäi saladuseks.Foto: Panama leke
Omanik peidus
Ükski Pipa Business Corporationi aktsionär ehk tegelik kasusaaja ja otsustaja Panama lekke dokumentidest välja ei tulnud. Dokumentide hulgas on küll aktsionäride kinnitamise sertifikaate, kuid need on täitmata, st stiilis „täida lüngad“.
Aktsionäri sertifikaat, mis on aga täitmata.Foto: Panama leke
Nagu juba öeldud, siis Pipa Business Corporation oli advokaadibüroo MF Legal Services ehk selle sama Mossack Fonesca kontserni klient, kust lekkis kokku 11,5 miljonit dokumenti. Leke nimetati üleilmselt PanamaPapersiks ja dokumentidega töötasid ning töötavad ajakirjanikud üle maailma. Mossac Fonescal on esindusi 42 riigis, sh erinevates maksuparadiisides. Isegi Riias oli neil mõni aasta kontor, kuni see eelmise aasta lõpus suleti.
Savisaart rahastanud offshore-firma agent Panamal oli skandaalne advokaadibüroo Mossack Fonesca, kust lekkinud dokumendid põhjustasid hiljuti üleilmse skandaali.Foto: Panama leke
Abiks Liechtensteini jurist
Kui Panama offshore-firma Pipa Business Corporation Eestis rambivalgusse tõusis, sest Eesti Ekspress avalikustas ettevõtte kui Savisaare poolt deklareerimata jäetud laenuandja, kerkis esile ka Liechtensteini jurist Peter Kaiser. Kaiseri nimi figureerib ka PanamaPapersi dokumentides, täpsemalt ühe Seišellide firma esindajana.
PanamaPapersi dokumentide hulgas on näiteks e-kiri, mis kirjeldab, et 2014. aasta 28. jaanuaril toimus Pipa Business Corporationi aktsionäride koosolek Balzeris, Lõuna-Liechtensteini linnakeses. Samas linnakeses asub Kaiseri omanimeline advokaadibüroo Kaiser & Kaiser.
E-kirjast ilmneb, et „otse või esindaja kaudu“ oli koosolekul esindatud 100% ettevõtte kapitalist. E-kirja sisu on napp: koosolekul otsustati ettevõtte tegevus lõpetada. Endiselt oli ettevõtte direktoritena toodud kolm Seišellide offshore’i, neist ühe esindajana nimetati Peter Kaiserit ja teise esindajana ning ühtlasi koosoleku juhatajana Egon Kaiserit.
Pipa Business Corporation otsustati firmade prügikasti saata 2014. aasta alguses.Foto: Panama leke
Kui Savisaarel tuli omal ajal Panama offshore’ilt saadud laenu kohta aru anda, nimetas ta Kaiserit lihtsalt ettevõtjaks. „Võtsin laenu Liechtensteini ettevõtjalt Peter Kaiserilt, mille suurus on 2,7 miljonit krooni. Laen on võetud kaheksaks aastaks ja intress on 8 protsenti,“ rääkis Savisaar 2010. aastal „Aktuaalsele Kaamerale“.
Kahtlustus: Panama firma kaudu pesti Savisaare raha puhtaks
Panama offshore-firmalt laenu võtnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kasutas rahapesukuriteo kahtlustuste järgi seda ettevõtet jälgede peitmiseks keerulises skeemis, mis algab ärimees Alexander Kofkini rahaga ning lõpeb Savisaare raamatuhonorariga.
Äripäev kirjutas kolme aasta eest Šveitsi kohtulahendite registris oleva info alusel, et Eesti kaitsepolitsei ja prokuratuur on algatanud kriminaalasja Tallinna linnapea ja Keskerakonna juhi Edgar Savisaare tegevuse uurimiseks. Varem oli Eesti Ekspress avalikustanud, et Savisaar sai 173 000 eurot laenu Panamas registreeritud offshore-ettevõttelt Pipa Business Corporation, kelle esindajaks on Liechtensteini advokaat Peter Kaiser.
Šveitsi avalikust kohtuotsusest ilmnes aga, et Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonis olnud Panama ettevõttelt saadud laen võib pärineda Savisaarega seostatud Šveitsi perekonnafondi kontolt.
Kuna Savisaar on aastaid avalikkuse eest varjanud temaga seostatud fondi Šveitsi pangas asuvat kontot, siis oli vaja selle vara kasutamiseks liigutada raha mitme offshore-firma tunnustega ettevõtte kaudu. See on ka põhjuseks, miks prokuratuur algatas 2011. aasta veebruaris Savisaare tegevuse suhtes rahapesu uurimise. Korruptsioonikuriteo kahtlus on aga tekkinud seetõttu, et Šveitsis oleva fondi kontole tegi ülekanded Tallinna linnas ärihuve omav ettevõtja Alexander Kofkin.
Eelmise kuu keskel esitati Savisaarele ka lõpuks kahtlustus suures ulatuses rahapesus ning praeguseks on kaitsepolitseiamet esitanud kriminaalasja materjalid prokuratuurile.
Raha liikumine erinevate riikide ettevõtete vahel
Savisaar sõlmis 17. novembril 2009. aastal laenulepingu Panamas registreeritud firma Pipa Business Corporationi esindaja, Liechtensteini advokaadi ja ärimehe Peter Kaiseriga 173 000 euro laenamiseks.
Kümme päeva hiljem liikus aga sama Panama ettevõtte kontole 185 000 eurot Savisaarega seostatud fondist Arsai Investment Ltd, millesse ärimees Kofkin oli omakorda kandnud juba 6. ja 10. augustil 2007. aastal kahe ülekandega kokku 191 570 eurot. Savisaar oli Tallinna linnapea ning hotelliärimees Kofkinil oli ja on ka praegu Tallinna linnas ärihuvisid. Prokuratuur ja kapo kahtlustavad, et Savisaare juhitud linnavalitsus tegi Kofkini ettevõtetele mitu soodsat otsust.
Savisaarega seostatud fondi pangakonto oli Šveitsis avatud juba 1997. aastal. Kohtudokumendis mainitakse vähemalt kahte kontot, mida on kasutatud Savisaare huvides toimunud rahaliikumistes.
Kontod on seotud perekonnafondiga Arsai Investment Ltd. Savisaar on öelnud, et tegemist on fondiga, mis aitas tutvustada tsentristlikku maalimavaadet ja kirjastada tema raamatut "Tõde Eestist".
Pärast fondist tehtud rahaülekannet Panama ettevõttele hakati kustutama Savisaare kuu aega varem ettevõtjate Siim ja Sulev Seppiku firmast OÜ Bravotex võetud laenu.
Pipa Business Corporationi kontolt liikus 8. detsembril 2009. aastal 173 550 eurot Antigual registreeritud Sulev Seppiku firmale PA Shipping Ltd.
Sealt liikus raha 9. detsembril 2009. aastal Seppiku teise firma, Briti Neitsisaartel asuva Primelight Overseas Holding Ltd arvele.
Veel kaks päeva hiljem, 11. detsembril 2009. aastal jõudis raha Primelight Overseas Holding Ltd arvelt Eesti firmasse Bravotex, mille omanikuks oli seesama Primelight Overseas Holding. Bravotexi juhatuses on Siim ja Sulev Seppik.
Kiire rahavajaduse tekitas lahutus Viljast
Selle keerulise, mitme välismaise ettevõtte kaudu liikunud rahaga tasutigi Savisaare poolt 2009. aasta 28. oktoobril Bravotexist võetud lühiajaline protsendita laen 173 500 eurot. Ehk Bravotexi jõudis lõpuks raha, mis kahtlustuse kohaselt pärineb Savisaarega seostatavalt Šveitsi pangakontolt.
Äripäevale on öeldud, et Savisaarel oli 2009. aastal vaja kiiresti raha, et vältida Vilja Savisaarest abielu lahutamisega kohtus vara jagamist. Ta pöördus Keskerakonna tollase juhtivpoliitiku Ain Seppiku poegade poole, kes andsid Savisaarele lühiajalise laenu.
Savisaare advokaat Oliver Nääs kinnitas 2013. aasta suvel, et Panama äriühing loobus nõudeõigusest Savisaare vastu, sest võlausaldaja lunastas laenukohustust tagava tšeki, mille oli väljastanud Šveitsi fond Arsai Investment. Kuna Arsai Investment maksis Savisaarele raamatute "Tõde Eestist" kirjutamise eest enneolematult suure, 173 551 euro suuruse honorari, siis loetigi Savisaare võlg Panama offshore-ettevõtte ees tasutuks.
"Tagatise suurus võrdus Savisaare honorariga raamatute kirjutamise eest. Asjaolu, et raamat "Tõde Eestist" on käesolevaks ajaks ilmavalgust näinud, ei tohiks enam vaidluse all olla," teatas Nääs tollal.
Aeg näitab, kas selline teadlikult keeruliseks aetud skeemi põhjendus edaspidi ka kohtus vett peab.
Edgar Savisaar laenas Panama kaudu sisuliselt iseendalt raha.Foto: Äripäev
Savisaare laenuskeemi niidistik hargnes Venemaale
Kui 2010. aasta detsembris lahvatas Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Venemaalt rahaküsimise skandaal, avastas Äripäev avalikest registritest seose Vladimir Putini lähikonda kuuluvate inimeste ja Savisaare likviidsuskriisist päästnud offshore-firma vahel.
Ettevõtjate ja Keskerakonna rahastajate Siim ja Sulev Seppiku Briti Neitsisaarte ettevõtte Primelight Overseas Holding Ltd ning tema Eesti tütarfirma OÜ Bravotex olid osalised Savisaare laenuskeemis. Primelight Overseas Holding Ltd-l oli aga ka Šveitsis tütarfirma - Novafield GmbH. Selle ettevõtte juhil Joachim Nedelal olid omakorda ärisidemed Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda kuuluvate inimestega.
Kõige huvitavam oli Nedela side advokaat Victor Khmariniga, kelle kohta on öeldud, et ta kuulub Putini 13 parima sõbra hulka. Khamarin ja Putin lõpetasid 1975. aastal koos tollase Leningradi Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.
Khmarinil oli Šveitsis firma North Venture GmbH, mille tegevusalade hulgas oli nii oma- kui välismaiste ettevõtete omandamine, haldamine ning investeeringute tegemine, peamiselt nafta- ja gaasitööstuse valdkonnas. Selle ettevõtte juhatuses oligi Savisaare laenuskeemis osalenud offshore-firma Šveitsi tütarfirmat juhtinud Nedela.
North Venture GmbH teine omanik Khamarini kõrval oli Jakutskist pärit Afanasy Maksimov, kes on ettevõtja ja Keskerakonna koostööpartneri Venemaal, partei Ühtne Venemaa liige. Tema hüüdnimi on Mimino ning 1990ndatel oli Maksimov Interpoli poolt tagaotsitav USAsse salakaubaveo eest.
North Venture GmbH kustutati Šveitsi äriregistrist 2012. aasta veebruaris.
Ka Nedela juhitav Seppikutega seotud Novafield GmbH läks likvideerimisele ning Šveitsi äriregistri ametlike teadete järgi paluti võlausaldajatel oma nõuded esitada kuni 6. detsembrini 2012. aastal.
300 000 Šveitsi frangi suuruse kapitaliga Novafield GmbH-s kuulus 91 protsenti Savisaare laenuskeemis osalenud Primelight Overseas Holdingule, ning 9 protsenti suurune osalus on Eesti firmal Ettur.
Selle ettevõtte omanikud ja juhatuse liikmed on Hannes Rosin ja Mihkel Kõrgmaa. OÜ Ettur on olnud seotud Keskerakonda rahastanud Siim ja Sulev Seppiku erinevate firmadega.
Keskerakonna esimehe Venemaalt rahaküsimise skandaali ajal avalikustatud kaitsepolitsei aruandest selgus, et Savisaar küsis varjatult Keskerakonna valimiskampaania kulude katmiseks Venemaalt kolm miljonit eurot, kuid lubati anda 1,5 miljonit eurot. Üks kolmandik rahast pidi antama sulas ja kaks kolmandikku ülekandega. Kapo sekkus, et ennetada raha üleandmist. Tõenäoliselt oleks osa rahast tulnud Eestisse läbi mõne Euroopa riigi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum