Eestlased võiks rohkem tööd teha

Selle all mõtlevad nad töötunde. „Kui vaadata täistööajaga töötavate inimeste töötundide arvu nädalas, siis Eestis on see pisut üle 40. Kui vaatame seda OECD riikide võrdluses, siis on palju riike, mis on tegelikult eespool ja meil on oluliselt vähem seltskonda, kes töötab 50 või rohkem töötundi nädalas,“ ütles ideede tutvustamisel peaministri majandusnõunik Martin Lindpere.

Töögrupile kõlas pressikonverentsil küsimus, kas pole liiga radikaalne, et pensioniealised ja alaealised peaksid rohkem tööturul olema, samuti, et inimesed peaksid üldiselt rohkem tööd tegema – sisuliselt ületunnitööd.

Raasuke selgitas, et majanduskasvu kolm olulist komponenti on tööjõud, kapital ja tootlikkus. „Tööjõuga on see, et kui me ei tee mitte midagi, siis ta lihtsalt hakkab kahanema. Milline pingutus, üleloomulik pingutus peaks olema tootlikkuse ja kapitali koha pealt selleks, et ainuüksi seda kahanemist vältida … Radikaalne või mitteradikaalne. Meil on selg vastu seina,“ rääkis ta ja rõhutas, et võrdlus käis eesrindlike riikidega. „Meil on tunne, et seal on rohkem vaba aega, aga kui vaatame faktidele otsa, siis inimesed pühenduvad kohati tööle seal rohkem.“

Lindpere sõnas, et üle tuleks vaadata töö- ja puhkeajaseadus. „Et kas on mingid regulatiivsed takistused selleks, et rohkem töötunde nädalas teha,“ ütles ta ja lisas, et Eesti peab otsima kõiki võimalusi, mis on kasutamata. „Tööturg ei ole suur kasvuallikas. Seal annab nipet-näpet teha. Põhifookus peab ikkagi olema tootlikkuse suurendamisel,“ märkis ta veel.

Kõrvaldada noorte töötamist takistavad ajapiirangudParandada vanemapuhkusel olijate tööturule naasmise stiimuleidKõrvaldada piirangud, mis tõstavad ettevõtete jaoks ületunnitöö maksumustSuurendada pensionäride töötamise motivatsiooni, sh maksukoormuse vähendamise kauduVaadata üle tööturu toimimine jagamismajanduse põhimõtetest lähtudesLuua seadusandlik raamistik personalirendi valdkonna reguleerimiseksVõimaldada ühel töötajal lihtsamini erinevate tööandjate juures lühiajaliselt töötadaLuua ettevõtete mobiilsuse toetusmeede, mis aitaks ettevõtetel kolida suurema tööjõunappusega piirkonnast väiksema tööjõunappusega piirkonda, näiteks Ida-VirumaaleTasuta transport oluliste majanduskeskuste ja töötajate elukohtade vahelLaiendada oluliselt ümberõppe ja täienduskoolituse süsteemi kõigile vanusegruppidele, rakendada isetasuvuse põhimõtet

Samuti tuleks näha vaeva, et välistööjõud tahaks Eestisse tulla. Rahvusvahelise valuutafondi arvutuste järgi tõuseks Eesti SKT ühe elaniku kohta 2%, kui välistööjõuna lisanduks umbes 6000-7000 inimest.

Töögruppi vedanud Erkki Raasuke tõi ideid tutvustades välja veel ühe murekoha. „Üks oluline pidur meie edasiliikumises on juhtimisoskus ja selle kvaliteet,“ ütles ta.

Eesti suurimate maksmaksjatena silma paistvaid ettevõtteid juhivad inimesed, kel eluaastaid 60 ligi või üle selle. „Osa meie majanduse aeglustumisest on seotud ettevõtjate elukaarega. Handover ei ole siiani toiminud,“ tõdes Raasuke ja lisas, et avalikus sektoris esinevad juhtimisprobleemid. „Avalikus sektoris on juhtimine nõrk. Osaliselt on seda põhjustanud madal mobiilsus avaliku ja erasektori vahel.“

Raasuke märkis, et töögrupp ei tee ettepanekuid mastaapseteks maksumuudatusteks ega soovita olulist võlakoormuse kasvu, samuti ei tee ettepanekuid üksikuteks infrastruktuuriprojektideks. „Me ei suutnud leida seda hõbekuuli, mis oleks üks, kaks või kolm lihtsat projekti, mis tõstavad majanduskasvu praeguselt vähem kui kahe protsendiliselt tasemelt kuni nelja protsendini või kõrgemale.“ 

Raasukese sõnul jagasid nad 80 välja pakutud tegevust seitsmesse ettepanekute paketti, mille rakendamine võimaldab järgmisel kümnendil saavutada vähemalt neljaprotsendilise majanduskasvu. Võrdluseks, sama kasvu pakkus tänavu ka Urmas Reinsalu töögrupp.