Riito saneerimist saadab umbusk

Riito ehituse omanik ja juhatuse liige on Toomas Tromp (keskel), kes on palunud Riitot Facioga mitte seostada, sest tema sõnul on seos kahe firma vahel õhuke.  Foto: Raul Mee
Marge Väikenurm • 30 detsember 2016
Jaga lugu:

Facio järglase, võlgades Riito Ehitusega maadlevad väikefirmad ei usu Riito saneerimisse. Firma juhatusest lahkunud Erik Liiv mõistab üldist umbusku, sest saneerimine on Eestis võõras.

Riito Ehituse asutas pea seitse aastat tagasi kurikuulsust kogunud Facio, mille omanik on Toomas Tromp. Praegu on raskused tabanud Riitot. Umbes 200 võlausaldajale on firmal võlgu 2,5 miljonit eurot. Liiv on edasi Sand Ehituse juhatuses, mille omanikud on Erik Liiv ja maikuust firma Harmaron kaudu Alvar Ild ja Indrek Toome. Ild istus veel detsembri keskpaigani Riito nõukogus.

„Kasutatakse tsiviliseeritud ettevõtluskliimat, et kellelegi müts pähe tõmmata. Olen firmat pidanud sisuliselt 20 aastat ja mul pole sellist olukorda olnud. Ei üheksakümnendatel ega järgnevatel aastatel,“ sõnas Tallinna tööstushariduskeskuse projekti teinud büroo AB Ansambel omanik Toivo Tammik. Tema ei ole näinud oma 18 000 eurot.

„Ränk ühele arhitektibüroole, kes võtab veel terve rea alltöövõtjaid – olen pidanud peale maksma, kuid mina oma kokkuleppeid pean. Seis on mage ja imelik. Väga halb ja emotsionaalselt kurnav lisaks sellele, et lööb väikese firma paigast,“ lausus Tammik.

„Alguses on ikka, et pole mingit probleemi. Hiljem on, et on probleem, aga kohe laheneb. Natuke hiljem on probleem suur ja kohe ei lahene. Loomulikult on infosulg. Kõigepealt lahkub ootamatult projektijuht jälgi jätmata, seejärel ei võeta nädalate kaupa toru. Nagu projektijuht läks, oli olukord väga halb,“ kirjeldas Tammik, kuidas on tahtnud raha kätte saada. Riito saneerimise edukusse Tammik ei usu, selle asemel palkas ta raha kättesaamiseks juristi.

Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea

Koolide ehitus takerdus

Praegu on probleem, et Riito ei suuda täita oma kohustusi ja me ei saa nendele maksta, kuna lepingulised tööd on lõpetamata. Ise käisin suvel päris tihedalt objektidel, sest meil oli suur mure, et koolid ei saa 1. septembriks valmis. Põhiline, mida ma selle aja jooksul neilt kuulnud olen, et puudub tööjõud. Aga arvan, et nad lihtsalt ei suuda alltöövõtjatele maksta.Meil puudub seaduslik alus takistada Riito osalemist hangetel. Oleme seda juristidega mitu korda analüüsinud, sest keegi ei soovi sellist olukorda nagu suvel oli. Oleme rangemad tingimused määranud, aga see jällegi ei välista nende osalemist. Ootame uue riigihangete seaduse jõustumist, mis võimaldaks taolised ebausaldusväärsed pakkujad hankemenetlusest kõrvaldada.

Rida valusaid kogemusi

Ehitusfirma Snaptek omanik Anton Bork ootab 5000 eurot, kuid ei usu, et see talle pangakontole laekub. Miks ta Riitole töötas? „Meelis Matt kutsus,“ selgitas Bork, et usaldas projektijuhti.

Elektrifirma Vestorin pöördus hoopis kohtusse. Selle sammu astus firma juht Maksim Fomitš põhimõtte pärast, mitte suurest usust sellesse, et võitleb välja Riitolt saamata jäänud umbes 10 000 eurot.

„Teised ütlevad, et milleks raha raisata, aga miks mitte minna kohtusse, kui sul on selleks õigus?“ lausus Fomitš ja märkis, et saneerimine ei vii kuhugi. „Kõik mõistavad, et pärast saneerimist lõpeb firma otsa.“ Uuesti ta Riitole ei töötaks. „Parem magan halvasti, aga vähemalt ilma nendeta.“

Ventilatsioonifirma Seiger Baltic omanik Ville Sinivee sattus konksu otsa, nagu ise ütleb. Mõnda aega Soomes töötanud Sinivee naasis Eestisse ja asutas oma ettevõtte. Hiljem kõhkles, kas siduda ennast Riitoga. Talle andis enesekindlust, et oli lepingupunktides nõudlik. See ei aidanud. „Nendel on õigused ja alltöövõtjal kohustused,“ kirjeldas Sinivee Riito suhtumist. „Pingutasin, et kõike õigel ajal valmis saada, aga ikka põhimõtteliselt sülitavad näkku.“

Esimeste tööde eest sai Sinivee raha kätte, aga saamata jäi niinimetatud lõpuraha, umbes 8000 eurot. „Said tellijalt isegi raha kätte, aga raha ei kandnud, nüüd hakkasid üldse saneerima,“ lausus Sinivee. „Miks nad saneerivad ettevõtet, mis ei toimi?“

Sinivee teab allhankijaid, kelle lootus on säilinud. „Riito meelitab tööle ettemaksuga. Mingi aeg hakkavad nad arvetega viivitama ja tõmbavad sind lõksu. Oled lõpuks hädas,“ lausus Sinivee. Ta selgitas, et lõksu kukutakse, kui Riito kutsub tegema uusi objekte, lubades siis vanad võlad klaarida. Peagi võivad ees olla aga järgmised maksmata summad.

„Alltöövõtjad teevad töö ära ja saavad lahja piima – peatöövõtja riisub koore. Varas varastab, võetakse kinni, pannakse vangi või saab trahvi, aga peatöövõtja varastab alltöövõtjalt ja sul ei ole mitte kuhugi pöörduda,“ rääkis Sinivee. „Riik ei soosi väikeettevõtlust. Karmimaid seadusi on vaja, et juhatuse liige vastutaks.“

Projektijuht Joel Purga Tefire Groupist ootab kahes koolis tehtud tööde eest üle 1400 eurot. „Arved ei olnud jõudnud maksesüsteemi, makseid kinnitav isik viibib puhkusel ja nii edasi,“ meenutas Purga põhjendusi, miks ülekanded venivad.

„Eesti ehitusturul käib mõningate firmade ja isikutega kaasas selline käekiri, et makstakse siis, kui muud üle ei jää või sa nii-öelda elad neil seljas ja kerjad oma raha. Meie oleme nendega hoidnud vältivat joont, aga antud tööd on seotud meie teiste tellijatega samal töömaal,“ rääkis Purga.

Ka tema suhtub saneerimisse skeptiliselt. „Saneerimine on puhtalt ainult kõrvalehiilimine. Tean ainult ühte ehitusettevõtet Eestis, kes on saanud saneerimisega hakkama,“ lausus ta. „Meile ei ole Riito üldse saneerimisest teatanud ning mingeid võimalikke tasumisi välja pakkunud.“

Juhatus kahanes

Riito Ehituse omanik Erik Liiv lahkus firma juhatusest eelmisel nädalal, Toomas Tromp on juhatuses üksi. Omanikuvahetus tehti aasta tagasi. Riito oli Luksemburgi registreeritud, aga siis liikus Igor Zubetsile, Toomas Kaaretile, Erik Liivile ja Margus Rohtlale. Peale Liivi on ka Rohtla siiani omanikeringis.

Liiv selgitas, et Riitol tekkisid aasta teisel poolel majandusraskused ebaõnnestumiste tõttu. Saneerimine peaks andma võlausaldajatele võrdse kohtlemise, leiab Liiv ja nõustub, et vastutab. „Loomulikult vastutan selle eest ning tegeleme iga päev ka tekkinud probleemide ja võlgade lahendamisega."

Enne saneerimise algatamist konsulteerisid nad Liivi sõnul mitme suurema võlausaldajaga, kes andsid Riitole saneerimiseks rohelise tule.

„Eestis ei ole saneerimine kuigi levinud meetod võlgade ja kohustuste ümberstruktureerimiseks, mistõttu suhtutakse sellesse umbusklikult,“ rääkis Liiv. „Paljud võrdsustavad seda pankrotieelse tegevusena ning pole selle sisu ja olemusega kursis. Kuid eks see on võlausaldajate otsustada, kas nad toetavad saneerimiskava kinnitamist või mitte.“

Facio-saagaga paralleeli tõmbamisega nõustub Liiv osaliselt. „Teatud sarnaseid jooni on proovitud tahtlikult tõmmata, kuid kuna mina pole Facio Ehituse juhtimises kunagi osalenud, ei oska täpsemaid kommentaare anda. Võimalik, et see tuleneb ka sellest, et Riito on suures osas lahendanud varasema ehitusfirma probleeme, millega sisuline seotus tal tegelikult puudub.“

Sellele, et Riito pakub võlgade tasategemiseks alltöövõtjatele uusi objekte ning ka siis võivad summad maksmata jääda, oli Liivil vastus olemas. „Riito Ehituse objektidel töötab ka täna töövõtjaid, kelle varasemad maksed on ajatatud ning see on mõlema poole vaba tahe koostöö jätkamiseks,“ kommenteeris ta. „Pigem on see positiivne märk lahendada varasemaid tekkinud probleeme, mis tihtipeale pole tekkinud peatöövõtja süül.“

Seotud lood
Kõik seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt