Võrdlus: milles on Eesti ELis esi- ja tagareas

Alljärgnevalt neist väljavõte, millest nähtub, milles Eesti on esi- ja milles tagareas.

Eestis on üks ELi kõige paremini toimiv tööturg.Tööjõus osalemise ja tööhõive määr on üle ELi keskmise ja tõuseb.Naiste tööhõive määr Eestis on üks ELi kõrgemaid.Töötuse määr (sealhulgas pikaajalise ja noorte töötuse määr) ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr on Eestis alla ELi keskmise ja jätkavad vähenemist.55–64aastaste töötajate tööhõive määr 64,5% tasemel aastal 2015 on üks ELi kõrgemaid, eriti kõrge on eakamate naiste tööhõive määr.Tööjõu reaalne ühikukulu kasvas Eestis 2015. aastal 6%, mis on kõrgeim näitaja ELi liikmesriikides.Eesti miinimumpalk oli 2016. aasta võrdluses üks madalamaid ELis – ligikaudu 38% keskmisest palgast.

Prognoosi kohaselt on Eesti maksutulu 2016. aastal 34% SKPst, mis on oluliselt alla ELi 28 riigi keskmist (40%).Kaudsete maksude tase on Eestis üle ELi 28 riigi keskmise ja tööjõumaksude tase alla keskmise.Maksuasutuste halduskulud olid Eestis 2013. aastal 0,4% kogutud maksudest, mis on ELi 28 riigi võrdluses paremuselt teine näitaja.Käibemaksu alalaekumine moodustas 2014. aastal käibemaksukohustuste kogusummast 10%, mis on alla ELi keskmise (14%).Proportsionaalse tulumaksusüsteemi ja suhteliselt väikse maksuvaba tulu tõttu on madala sissetulekuga inimeste maksukiil Eestis üle ELi keskmise, samas kui suure sissetulekuga inimeste maksukiil on alla ELi keskmise.Omandimaksudest saadav kogutulu oli 2014. aastal 0,4% SKPst, asetades Eesti ELis eelviimasele kohale – see on alla ELi 28 riigi keskmise (2,5%).Keskkonnamaksud olid 2014. aastal Eestis üle ELi keskmise, transpordimaksud seevastu ELi madalaimate hulgas, moodustades kogu maksutulust vaid 0,17 %.Eesti on esimene ELi liikmesriik, mis on ühinenud koostöömajanduse maksustamisplatvormidega.

Eestis ostetavad uued sõidukid on endiselt kõige keskkonnavaenulikumad ELis.Aastal 2015 oli nende keskmine CO2-heide 137 grammi kilomeetri kohta, ELi 28 liikmesriigi keskmine oli 119 grammi.Energiatõhususe parandamist ja heitkoguste vähendamist võimaldavad transpordimaksud (v.a kütusemaksud) on Eestis ELi madalamate seas.

OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) 2015. aasta tulemuste kohaselt on matemaatikas ja loodusteadustes halbu tulemusi saavate õpilaste osakaal Eestis ELi riikide arvestuses kõige väiksem (vastavalt 11% ja 9%), lugemises ollakse teisel kohal (11%).

Kolmanda taseme hariduse omandamise (30–34aastased) tase ületab Eestis ELi keskmist (vastavalt 45,3% ja 38,7% 2015. aastal).

Osalemine elukestvas õppes on Eestis üle ELi keskmise.

Pangad on Eestis hästi kapitaliseeritud - keskmine esimese taseme omavahendite (Tier 1) suhtarv oli 2016. aasta keskel 34,3%, mis on ELi kõrgeim näitaja.Pankade varade kvaliteet on hea - keskmine viivislaenude suhtarv oli mullu 1,8% ja laenukahjumi eraldised katsid tagasi maksmata viivislaenudest 58%, mis on üle euroala keskmise (49%).Juurdepääs rahastamisele on Eestis jätkuvalt hea, kuid välisrahastamist otsivate VKEde osakaal on alla ELi keskmise.

Eesti on riskikapitali investeeringute osakaalu poolest ELis juhtkohal (0,136% SKPst).Eesti kui järelejõudva majandusega riigi tootlike investeeringute määr (v.a elamud) on kõrge: majandus- ja finantskriisile eelnenud ajal oli see ligikaudu 25% ja kriisist taastumise ajal 22%, kogu euroalal aga 15%. Viimasel ajal on investeerimismäär jäänud püsima 20% juurde ning välismaiste otseinvesteeringute netosumma on vähenenud peaaegu nullini.Eestis on kapitali ühe töötaja kohta tunduvalt vähem kui ELis keskmiselt. See kehtib töötleva tööstuse masinate, seadmete ja IKT-seadmete kohta, kuid kõige silmatorkavam on see intellektuaalomandi investeeringute puhul, mille tase moodustab ligikaudu poole ELi keskmisest.Investeerimine immateriaalsesse varasse moodustab Eestis 9,5% investeeringute kogumahust, ELi keskmine on 19,6%.Eraettevõtete rahastatavate ja avaliku sektori teadusasutuste teostatud teadus- ja arendustegevuse osakaal (protsendina kõigist teadus- ja arenduskuludest) oli 2015. aastal 2,4%, mis on tunduvalt vähem kui ELi 28 liikmesriigis keskmiselt.

Eesti oli 2016. aastal digitaalmajanduse ja -ühiskonna näitaja poolest ELis seitsmendal kohal.Eesti on parim riik digitaalsete avalike teenuste poolest, tõustes 2015. aasta neljandalt kohalt 2016. aastal esimeseks. Riik on kõrgel kohal ka digitaaloskuste ja interneti kasutamise poolest.Ettevõtetes digitehnoloogia kasutuselevõtt jääb Eestis aga tublisti alla ELi keskmise – 22. koht. Ainult 12% VKEdest müüvad oma tooteid internetis ja 6% kasutab internetti piiriüleseks müügiks.

Ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja on oluliselt üle ELi keskmise.Oodatava eluea, eeldatavate tervena elatavate eluaastate ja ennetatava suremuse näitajad on Eestis ELi keskmisest halvemadSissetulekute ebavõrdsus on suurenenud ja on üks ELi suuremaid.Selle tagajärjel on suurenenud ka suhtelise vaesuse määr 15,8%-lt 2010. aastal 21,6%-le 2015. aastal, mis on 4,3 protsendipunkti üle ELi keskmise.Netojõukuse ebavõrdsus on Eestis üks ELi suurimaid.Sooline palgalõhe on Eestis ELi suurim.Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr (AROPE) oli Eestis 2015. aastal 24,2%, mis on ELi keskmisest kõrgem. Suure materiaalse puuduse määr langes 4,5%-le, mis on oluliselt alla ELi keskmise.Suhtelise vaesuse määr on eriti kõrge hüvitistest elavate inimeste puhul (54,8% töötute puhul, mis oli 2015. aastal üks ELi kõrgemaid, ja 39,8 % üle 65aastaste pensionäride puhul, mis oli 2015. aastal samuti üks ELi kõrgemaid).Ka palgavaesuse määr (10,3% vanuserühmas 18–64) on üle ELi keskmise.Sotsiaalsiirete mõju vaesuse vähendamisel kahanes aastatel 2010–2015 rohkem kui 36%-lt 2010. aastal 22%-le 2015 aastal, mis on üks ELi madalamaid näitajaid.Eakate pensionäride (65+) suhtelise vaesuse määr on alates 2010. aastast suurenenud ja oli 2015. aastal 39,8%, mis on üks ELi kõrgemaid. Kõnealuse elanikkonnarühma suure materiaalse puuduse määr oli 2015. aastal 5,7% (2014. aastal 6,7%), mis on pisut üle ELi keskmise (5,1%). Vanaduspensionide mediaanasendusmäär 70% on üks ELi madalamaid.Oodatava eluea, eeldatavate tervena elatavate eluaastate, ennetatava suremuse ning südame-veresoonkonnahaiguste ja vähktõve põhjustatud suremuse näitajad on Eestis ELi keskmisest halvemad

Ringlussevõtt on suurenenud. 2015. aastal tekkis Eestis olmejäätmeid alla ELi keskmise

Eestis on avalike hangete teostamise määr ELi keskmisest tunduvalt suurem.Ühishangete alal on Eesti ELi keskmisel tasemel. Umbes 9% hankeid on sellised, kus avaliku sektori asutus teostab hanget ka teise asutuse nimel.