Viimaste päevade sündmused Tere piimatööstuses – juhtkonna ja nõukogu vahetus, suurvõlausaldajate muutus – ei muuda tegelikult ülejäänud võlausaldajate seisu. Miks, selgitab Soraineni vandeadvokaat Karl Kask.
- Tere piim Foto: Anti Veermaa
Märtsi alguses otsustas riigikohus saata Tere saneerimisvaidluse maakohtusse tagasi, tühistades kohtumääruse, millega maakohus võttis vastu Tere avalduse saneerimiskava kinnitamiseks ja määras saneerimiskava hindamiseks eksperdid.
Varsti pärast riigikohtu määrust teatas Maag Grupp, et on ostnud Nordea ja DNB pangalt kõik nõuded Tere vastu. Uuesti vahetati välja Tere nõukogu ja juhatus.
Mida ütleb Tere saneerimismenetluse kohta riigikohus ja kas sellest saab teha järeldusi, milliseks võib kujuneda selle lõpptulemus?
Riigikohtu põhisõnum on, et kui moodustatud on võlausaldajate rühmad, saab võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava esitada kohtule kinnitamiseks ainult siis, kui selle poolt hääletas igas rühmas vähemalt pool sellesse rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Riigikohus on seisukohal, et erinevalt kava vastuvõtmise üle hääletamisest ei ole praegusel juhul tähtsust sellel, kui suur on rühma kuuluva võlausaldaja nõude suurus ja häälte arv.
Riigikohus tühistas alama astme kohtumäärused põhjusel, et kohtud ei kontrollinud rühmade moodustamise õigsust ega seda, millised olid rühmade hääletustulemused. Riigikohus viitab määruses üsna selgelt ka võimalusele, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada, kuigi seaduse järgi saab seda teha vaid alama astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele