Rotterdami robotid töötavad Wildersi kasuks

Wildersil on arvestatav toetajaskond tööliste hulgas, kelle töö tehnoloogiline areng on üle võtnud.

„Robotid võtavad meie töökohad,“ ütles FNV Havens stividoride ametiühingu juht Niek Stam agentuuri Bloomberg ajakirjanikele, kes kohapeal käisid. „Stividorid ei hääleta Wildersi poolt mitte selle pärast, et nad rassistid oleksid – seda nad ei ole. Nad hääletavad tema poolt selle pärast, et nad on vihased.

Rotterdam kehastab paljus neid pingeid, mis praegust Hollandi poliitilist kliimat kujundavad. Pea pooled 600 000 elanikuga linnas pole kohalikku päritolu ning 13% on moslemid. See on kaasa toonud elukeskkonna muutuse. Ent samuti on toimimas jõud, kus varem suurt meherammu vajanud töö teevad nüüd kergesti ära arvuti taga klõbistavad näitsikud.

Wildersi arvates on lahendus see, kui panna Hollandi piirid kinni, loobuda eurost ja lahkuda Euroopa Liidust.

16 miljonit versus 500 miljonit

Rotterdami sadama juht Allard Castelein ei mõista sellise lahenduse kasu. „Ma ei usu, et mistahes liiki protektsionism riigi majandusele või sotsiaalsele heaolule kuidagi kaasa aitaks,“ ütles ta. Hollandi SKPst annab 3,5% ehk enam kui 25 miljardit dollarit Rotterdami sadam. „Sadamana ei oleks me seda kunagi saavutanud ilma globaalse kaubanduseta. Selleks on vaja varustada 350-500 miljonit eurooplast, mitte üksi 16 miljonit hollandlast.“

Ent just Rotterdamis kerkis esile ka Geert Wildersi eelkäija ja teerajaja Pim Fortuyn, kes 2002. aastal mõrvati.

Niek Stam osutab, et automatiseerimise tagajärjel on stividoride arv kahanenud seitsmekümnendate aastate 25 000 pealt ca 7000-le, ehkki kaubakogused on tonnides arvestatult neli korda kasvanud. Läinud aastal korraldas ta sadamas esimese streigi 13 aasta jooksul, et protestida tehnoloogia arengust tingitud töökohtade kadumise vastu.

„Uus tehnoloogia on võimalus neile, kel on kvalifikatsioon ja raske vanematele töölistele,“ nentis sadama juht Allard Castelein.

Holland on Euroopa Liidu asutajariik

Rotterdami edu on sõltunud avatud piiridest juba vähemalt neli sajandit. Kõige kiiremat kasvu kogeti Marshalli plaani ajal Teise maailmasõja järel, kui materjale Saksamaa uueks ülesehituseks transporditi ka ise sõjas kõvasti kannatada saanud sadama kaudu. Holland oli üks Euroopa Liidu kuuest asutajariigist, kes otsustasid piirikontrolle leevendada ja tariife alandada.

Maailma suurima sadama tiitli kaotas Rotterdam 2004. aastal Hiina sadamatele ja selle tagasi võitmist ükski arengustsenaarium enam võimalikuks ei pea. Neist ükski pole sisse arvestanud Hollandi lahkumist Euroopa Liidust.

Pim Fortyni asutatud Elamisväärse Rotterdami partei liige Maarten Struijvenberg, kes tegeleb linnavalitsuses hõive ja majandusküsimustega, ütles Bloombergile, et tegeleb väga palju automatiseerimisest ja immigratsioonist johtuvate hõiveprobleemidega. Häda on selles, et inimesed ei usu enam, et võimul olevad parteid suudavad neile küsimustele lahendusi pakkuda.

Kolmapäeval toimuvate valimiste eel ei ole selget favoriiti – kõige suurema toetusega on peaminister Mark Rutte liberaalid ja Geert Wildersi paremäärmuslik Vabaduspartei (PVV). Kokku pürgib parlamenti 28 parteid, mis on märk valijate valgumisest peavoolu parteidest väikeste nii-öelda ühe teema parteide toetajaks. Kõik suuremad parteid on koostöö Wildersiga välistanud, kuid see võib tähendada kirjut ja piredat koalitsiooni. 

Asi pole majanduses, rumal! parafraseerides Bill Clintonit

Majandusteemade asemel on kesksel kohal identiteedi ja sisserände küsimused, millele on andnud uut teravust Türgiga viimastel päevadel lahvatatud vastasseis. Wilders lubab Hollandi deislamiseerida ja Euroopa Liidust välja viia.

Varasemast olulisema tähtsuse on Hollandi valimised seekord muu Euroopa jaoks omandanud seoses sellega, et hollandlaste valik paremäärmuslaste kasuks võiks suurendada Prantsuse Rahvusrinde juhi Marine Le Peni väljavaateid Prantsusmaal võimule tulla. Mitme vaatleja hinnangul oleks see kabelimats kogu Euroopa Liidu projektile.

Hollandi peaminister Mark Rutte kutsus valijaid üles Brexitist alanud ja Donald Trumpi valimisest jõudu saanud lainet peatama. "Küsimus pole selles, kes lõpuks riiki valitsema hakkab. Küsimus on signaalis, mille see annab, kui Wilders kõige suurema toetuse saab," ütles Rutte agentuuri Bloomberg vahendusel. 

Wilders on juba võitnud

Geert Wilders on aga omamoodi juba võitnud, sest suur osa tema retoorikast – eelkõige sisserände ja võõraste kultuuride kohta - on üle kandunud põhivoolu parteide poliitikasse. Avalikus kirjas ütles Rutte, et kellele Hollandi kombed ei meeldi, mingu minema.

Turud on Hollandi valimiste eel rahulikud – negatiivseid mõjusid AAA reitinguga Hollandile, mille majandus on tugevas seisus, ei muretseta. Pigem avalduvad Hollandi valimiste tulemused Prantsusmaa pankade aktsiate liikumises või võlakirjade tootluses.